Kollektiivne ohver ei seisne seekord enam kartulikoorte söömises, nagu inimpõlv tagasi, vaid täispaastuga ajani, mil „majandus on taastunud”, kirjutab Tarand Sirbis.

"Kuigi tulupool on külmutatud, ei takista see ometigi nõudmast, et majanduskasvu soodustamiseks peaks julgemalt ja suuremas mahus tarbima. Kuna rõhutatult on me elunormiks veel ka pandud laenuvõtmise keeld (see olla ju tuleviku, laste arvelt elamine!), siis järelikult saaksid kodanikud tarbimist kasvatada ainult säästude kasutussevõtu korral. Ainult et neid sääste ei ole," nendib Tarand, et sääste pole ei kodanikel, leibkondadel ega tervel avalikul sektoril.

Tarandi sõnul seisab valitsus tohtrina haigevoodi ääres ja seletab patsiendile, et praegusel ajal on täiesti vastutustundetu rohtu küsida, kui on kaugele näha, et paraneda saab soovi korral ka sisemiste reservide arvelt.