Kaarel Kaas: Venemaa sõjaline sekkumine Ukrainas on vähetõenäoline

 (64)
Vene soomuk Sevastoopolis 25. veebruaril 2014
Vene soomuk Sevastoopolis 25. veebruaril 2014Foto: Andrew Lubimov, AP/Scanpix

Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Kaarel Kaas kommenteeris, et praeguses olukorras ei näe ta Venemaa sõjalise sekkumise ohtu Ukrainas. Küll võib selleni viia must stsenaarium, kui Krimmis ja Ida-Ukrainas puhkeksid ulatuslikud inimohvritega kokkupõrked.

Täna varahommikul hõivasid Krimmi valitsuse ja parlamendi hooned relvastatud mehed, kes tegutsesid silmatorkava professionaalsusega, aga kelle kuuluvus ja nõudmised on senini ebaselged.

Kaas ei uskunud, et tegemist võiks olla Venemaa eriväelastega. Ta tuletas meelde, et Ukraina kurikuulus eriüksus Berkut saadeti hiljuti laiali, mille järel Krimmi võimud teatasid, et kui Berkuti võitlejad tunnevad end ohustatuna, võivad nad Krimmi tulla. Samuti on Krimmis, nagu ka mujal Ukrainas, üsna palju siseministeeriumi erivägesid, kes on lojaalsed pigem Kiievi võimuga konfliktis olevale kohalikule võimule. Lisaks on võimalik, et tegemist on mingeid vaid neile teada olevaid süngeid eesmärke saavutada püüdvate provokaatoritega, keda Kiievis nimetati tituškateks.

Venemaa lahinguvalmiduse kontroll

Venemaa president Vladimir Putin käskis eile läbi viia Lääne ja Kesksõjaväeringkondade ning mitmete roodude lahinguvalmiduse etteteatamata kompleksse kontrolli.

Kaas kommenteeris, et 2012. aasta novembris vahetus Vene relvajõudude juhtkond. Kaitseministriks sai Sergei Šoigu ja kindralstaabi ülemaks Valeri Gerassimov, kes pöörasid väga suurt tähelepanu lahinguvalmiduse tõstmisele.

Seotud lood:

Lahinguvalmiduse tõstmiseks toimus mullu mitmeid taolisi ootamatu lahinguvalmiduse kontrolli õppuseid, suvel kontrolliti niimoodi Kaug-Ida üksuseid, kaasatud oli 160 000 meest ja hulk tehnikat. Praegune kontroll jätab sellise mulje, et see on samasugune suuremastaabiline strateegiline õppus, mis eelmisel aastal. Sellist õppust oli ilmselt niikuinii oodata, aga ilmselt toodi see natuke ettepoole imagoloogilistel või propagandistlikel põhjustel, teatud määral on see Kaasi hinnangul ka musklinäitamine.

Olukord Krimmis

Sotsiaalmeedias ringleb mitmesuguseid kuulujutte ja ka videoid Vene vägede väidetavast aktiviseerumisest Krimmis. Kaasi sõnul ei anna küll veel miski põhjust öelda, et Vene väed on oma baasidest väljumas. Küll aga pidas ta mõeldavaks, et Venemaa on toonud oma baaside julgeoleku tugevdamiseks sinna vägesid juurde. Samuti võib olla juurde toodud erioperatsioonidega tegelevad operatiivtöötajaid, et monitoorida olukorda ja võibolla seda ka mõjutada. Ta rõhutas, et tal pole selle kohta mingit infot, vaid see on lihtsalt miski, mida ta peab praegustes oludes võimalikuks.

Krimmis asuv Vene väekontingent pole iseenesest väga suur. Suurema osa neist moodustavad laevade meeskonnad, kaldapealse toetuse tagajad ja staabitöötajad. Ainuke arvestatav lahingüksus on Musta Mere laevastiku merejalaväebrigaad. Kuigi venelased võivad sinna juurde viia eriväelasi, oleks lisavägede suurus pigem sadades kui tuhandetes, millega sõjalist olukorda Krimmis oluliselt ei mõjuta.

Kaas ei uskunud praegust olukorda hinnates, et Venemaa võiks Ukrainas sõjaliselt sekkuda. Ka Venemaalt tuleb lisaks väga sõjakatele sõnavõttudele sõjalise sekkumise vastaseid avaldusi. Meedias tsiteeritud vene poliitikud pole küll need, kes langetavad otsuseid, aga taolised vastukäivad signaalid näitavad, et Venemaa eliidis pole ühtset seisukohta, mida teha. "Viimase paari nädala sündmused on küll ilmekalt näidanud, et ära iial ütle iial," jättis ta endale siiski taganemistee.

"Kui Krimmis peaksid puhkema ulatuslike inimohvritega kokkupõrked ja sama toimuks ka Ida-Ukrainas, siis sellisel juhul Venemaa mingil moel sekkumise tõenäosus kasvab oluliselt. Kokkupõrked võivad puhkeda ka pooljuhuslikult, piisab paarist hukkunust ja sündmuste käik võib võtta ettearvamatu pöörde ja eskaleeruda. Loodetavasti nii ei lähe," lausus Kaas.