Kaarel Kaas: Venemaa juhid elavad inforuumis, millel on reaalsusega vähe kokkupuudet
Prantslased müüvad Venemaale dessantlaevu, sakslased ostavad Vene gaasi - kas Euroopa suudab ühtselt reageerida Venemaa tegevusele Krimmis?
Peaaegu kõik Euroopa Liidu riigid on ühel meelel, et midagi tuleks ette võtta - tuleks rakendada sanktsioone. Keeruliseks läheb siis, kui jutuks tuleb sanktsioonide iseloom, sest siin ühtsust väga ei ole.
Näiteks britid ei poolda finantssanktsioonide kehtestamist, sest Vene raha, millest väga suur hulk on hämara päritoluga, on Londoni üle ujutanud. Küsimus pole panganduses, vaid ka kinnisvaratulus ja kaubanduses.
Lätlased on midagi sarnast rääkinud: mõned nädalad tagasi ütles Läti president Andris Bērziņš, et sanktsioonid Vene suunal oleksid kontraproduktiivsed. Nüüd räägib Riia linnapea Nils Ušakovs, et Vene raha ja turism on Riia linnale väga olulised ning oleks halb, kui see ära kaoks.
Prantslased müüvad venelastele dessantlaevu, sakslased on aga eksportinud Vene armeele arvutipõhise simulatsiooni- ja treeningkeskuse. See on võimekus, mida venelased poleks iseseisvalt lähitulevikus saavutanud ja mis viib nende õppused hoopis uuele tasemele.
Lisaks aitavad sakslased venelastel arendada kõrgtehnoloogilisi komposiitsoomusest paneele, mida võib kasutada näiteks tankidel, ratassoomukitel või maasturitel. Lisaks on mitmel Saksa ettevõttel litsents eksportida militaartoodangut Venemaale.
Catherine Ashton, Euroopa Liidu kõrge esindaja välisasjade ja julgeolekupoliitika alal, on öelnud, et Ukrainas toimuv on murettekitav. Seni pole muretsemine väga aidanud?
Selliste kriitiliste olukordade puhul on „jäme ots" eelkõige liikmesriikide käes - nemad peavad poliitilisel tasandil kokkuleppe saavutama. Euroopa Komisjoni president Barroso saab seda protsessi küll suunata, aga tema pole inimene, kes saaks mingi otsuse langetada. Teisisõnu - sellistes olukordades on EL liikmesriikide nö omand.
Ka ÜROl ei lähe palju paremini - Venemaa pani veto resolutsioonile, mis kritiseeris Krimmi referendumit.
See on pigem sümboolne diplomaatiline surve, sest kõik liikmed peale Venemaa olid Urkaina resolutsiooni poolt. Venemaa on jäänud üksi, isoleerituks. Praeguseks tundub, et kõik see ei heiduta Venemaa juhtkonda, sest siseriiklikult on konstrueeritud virtuaalne reaalsus või paralleeluniversum. Sellises inforuumis, millel on reaalsusega vähe kokkupuudet, elab Venemaa elanikkond ja tegutseb praegune režiim.
Ehk et Saksamaa liidukantsler Angela Merkelil oli õigus, kui ta ütles, et Putin on kaotanud sideme reaalsusega?
Jah, Merkel on need protsessid enamvähem samal moel kokku võtnud, aga mulle tundub, et ta pole päris lõpuni asja üdi tabanud. Putin on oma enda reaalsusega väga heas puutes, aga meie jaoks on see... no paralleeluniversum on sellele kõige lähem sõna.
Mis moodi selline paralleeluniversum tekib?
Siin tuleb mängu sotsiaalpsühholoogia, massimeedia, poliittehnoloogia, ajalooline mälu... Paralleeluniversumi on loodud Venemaal juba aastaid ning selle vundament ulatub tagasi Nõukogude aega. Ka toonane inforuum oli autonoomne ning sel polnud Lääne inimese silmis objektiivsusega mingit kokkupuudet.
Nõukogude ajast pärit müütide pärand on väga tugev ja Putin hakkas sellele vundamendile oma enese uut maja rajama juba aastail 1999-2000. Viimastel aastatel on see kõik muutunud intensiivsemaks ja varasemaga võrreldes silmatorkavalt skisoidseks, agressiivseks ja šovinistlikuks.
Inimesed, kes mäletavad nõukogude aega, ütlevad, et isegi Brežnevi ajal polnud meediapilt selline nagu täna. Osaliselt on see riigi suunatud, osaliselt ise tekkinud, konstrueerides ennast poolautomaatses režiimis Kremli ette antud mänguväljaku piirides.
Venemaal toimuv protsess on sarnane sellele, mis toimub või toimus teisteski reaalsusest irduvates ideoloogilistes süsteemides. Natsi-Saksamaa propaganda tugines samuti Saksa rahvuslikele müütidele, mis keerati natsionaalsotsialistliku ideoloogia vinklisse. Osa müütidest kohendati, osa jäeti välja ning rahvale söödeti seda piisavalt kaua sisse.
Putin on võtnud kasutusele vanad Vene imperialistlikud narratiivid: õigeusk, Vene messianism ja šovinism. Muide, kui Natsi-Saksamaa eksisteeris 12 aastat, siis Putinil täitub varsti 15. aasta võimul.
USA on pööranud tähelepanu Euroopalt Vaiksel ookeanil toimuvale. Kas Ukraina kriis võib tähelepanu taas Euroopale tuua?
Esimesed märgid, mis sellele viitavad, on tegelikult juba tulnud. Mõelgem, kui kiiresti saadeti Balti õhuturbe jaoks Leetu 6 hävitajat ja kaks tankerlennukit. Tankerlennukid loovad eelduse selleks, et Baltikumis saaks tegutseda lennukid, mis siin ei baseeru.
USA diplomaatiline tähelepanu on samuti olnud väga aktiivne - nad on kinnitanud, et praegu on Euroopa julgeolek neile primaarse tähtsusega. Võib eeldada, et nende sõnu saadavad teod, aga millised need teod on, näeme mõne aja pärast. Planeerimine võtab üksjagu aega, kui tegu pole sellise väga kiire vastusega kriisile, nagu hävituslennukite puhul.
