"Oleks Kohver olnud üksi, poleks selleks olnud tarvidust. Pealegi saab operatiivside mahasurumisest olla teadlik ainult siis, kui ise seda sidet kasutada," kirjutab Kaas Facebookis.

Termini "teabehange" kasutamine Eesti ametnike poolt, Kohverit (eeldatavasti) saatnud kapo operatiivgrupp ning Kohveril väidetavalt kaasas olnud sularaha viitab Kaasi sõnul sellele, et tegemist oli kohtumisega koostööle kaasatud isikuga ehk informaatoriga. Sama kinnitab tema sõnul ka sündmuse geograafiline asukoht.

"Ilmselt oli FSB salakaubitsejast või korrumpeerunud Vene ametnikust informaatori omakorda "ümbervärvanud", seega tegemist oli topeltagendiga. Ning FSB operatsiooni näol omakorda tegemist varem planeeritud lõksuga. Sellist operatsiooni ei suudeta kavandada ega ette valmistada paari päeva jooksul stiilis "üleeile käis Obama Eestis, täna nabime kinni fašistliku spiooni," arutles Kaas.

Millised olid selle lõksu kavandamise motiivid, see on Kaasi sõnul juba teine küsimus. "Seda, et mõni piiriüleses salakaubanduses/organiseeritud kuritegevuses osalenud kõrge positsiooniga FSB töötaja/töötajad püüdis/püüdsid oma jälgi peita, ei saa endiselt välistada," ütleb ta.

Kaitsepolitsei teatas reedel, et nende ametnik viidi sama päeva hommikul kella 9.00 paiku Eesti territooriumilt relva ähvardusel Venemaale.

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu sõnul polnud sündmuskohal märke tulevahetusest ega verest, aga näha oli rüseluse märke. Sinisalu sõnul ähvardati meest relvaga.

Kaitsepolitsei kinnitas kella õhtul, et röövitud mees oli Kohver ning röövimine toimus kindlasti Eesti territooriumil.