Juutide mälestuskivi avamine lükkub edasi
Kuigi kutsed esimese kivi avamiseks olid selleks ajaks juba Eesti riigijuhtidele ning ka piiri taha külalistele välja saadetud, oli kogukonna juht Cilja Laud sunnitud tunnistama, et avamine tuleb lükata kevadesse.
Keegi ei teadnud, et sellise väikese mälestuskivi jaoks on ehitusluba vaja, ütles Laud. “Kui see selgus, siis oli juba hilja ning me ei tahtnud, et meie pärast tehakse erand.”
Ehitusseaduse kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi, mis lahtiseletatult tähendab, et ehitisel on vundament.
Kuna holokausti mälestusmärke taheti vundamendile rajada, siis pidanuks juudi kogukond selleks kohalikult omavalitsuselt ehitusloa küsima. Klooga puhul oli veel tegemist reformimata riigimaaga.
Harju maavanem Orm Valtson ütles, et sai kutse avamisele kätte enne, kui juudi kogukond mälestuskivi panemiseks luba küsis. Kuna maavanemal pole õigust reformimata riigimaale millegi rajamist lubada, siis läks taotlus edasi keskkonnaministrile ning sealt edasi maa-ametisse, sest ka keskkonnaministeerium pole selle Klooga maatüki valitseja.
Valitseja, kelle ainupädevuses on püsivate ehitiste rajamiseks lube anda, tuleb riigil sinna alles määrata ning enne ei saa seal midagi ehitada.
Laud kinnitas, et nüüd on kõik taotlused sisse antud.
“Valdades on kõik kenad inimesed ja nad tahavad aidata, aga seadus on seadus,” ütles ta. “Ja ma usun, et saame oma asjad õigeks ajaks ära vormistatud ning kevadeks mälestuskivid avada.”
Juudi kogukonnal on kavas esialgu avada viis ühesugust, 1,2 meetri kõrgust holokausti mälestuskivi Kloogal, Metsakalmistul, Vaivaras, Eredal ja Kiviõlis kunagiste koonduslaagrite kohal
Klooga kunagise koonduslaagri kohast saanuks esimene paik, kuhu on Eesti ja Ameerika vahel 2003. aastal sõlmitud kultuuriväärtuste kaitse ja säilitamise lepingu raames mälestusmärk pannakse.
