Juuratudeng: haridusel võiks siiski olla mingi hind

 (25)
tudengid Toompeal
Foto: Siim Lõvi

Kui haridusel on mingi hind, siis peab enne ülikooli astumist ikka korralikult läbi mõtlema, kas ja mida õppida, leidis Delfiga vestelnud juuratudeng, kelle sõnul on üliõpilased valdavalt täiskoormusega õppimise nõuete kehtestamise vastu.

Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liidu juhatuse liige Maarja Kaseväli rääkis Delfile, et kõige enam on üliõpilased täiskoormusega õppimise nõude vastu.

Ta rääkis, et kui olla aktiivne tudeng, siis on raske nõutavas mahus nominaalajaga õppida. „Kogu vaba aeg ei kulu ju ka ainult õppimisele,“ rääkis ta. „See maht on ülikoolis ikka väga suur.“

Kaseväli rääkis, et ta ise ongi hetkel akadeemilisel puhkusel. „Käin koolis ja võtan aineid, mida ei saanud õigel ajal teha,“ selgitas ta. „Kui täiskoormuse kõrvalt natukenegi midagi lisaks teha, siis on üsna raske õppeprogrammi täies mahus läbida.“

Tema sõnul on akadeemiline puhkus ja lisa-aastad ikkagi väga olulised selleks, et ülikool saaks läbitud.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo soovituse, et tudengid peaksid hästi õppimiseks varem ärkama, lükkab Kaseväli tagasi. „Kõik ei maga kaua,“ ütles ta. „Ma näiteks ärkan niigi iga hommik kell 6, käin loengutes ja kuulan.“

Seotud lood:

Kaseväli, kes õpib õigusteaduskonnas, rääkis, et väga vähesed nende kursusel saavad üldse õppetoetust, sest selleks peaks kõik hinded olema „A-d“. Ta lisas, et kuna õppetoetuse summa on nii väike, siis see ka ei motiveeri õppima.

Kaseväli rääkis, et ta isiklikult isegi pooldab seda, et kõrghariduse eest võiks natuke maksta. „Muidugi, mida vähem, seda parem,“ lausus ta. „Aga kui igal teaduskonnal on oma hind, siis inimene mõtleb paremini läbi, kas ta ikka tahab seda eriala õppima tulla.“

Kaseväli oletas, et kui ülikool on tasuta, siis juba selle võrra on ka tahtjaid rohkem või on ka libatudengid. „Kui haridusel on mingi hind, siis peab enne ülikooli astumist ikka korralikult läbi mõtlema, kas ja mida õppida,“ lausus ta.

Paljud Kasevälja kurusekaaslased käisid täna ka Toompeal ülikooliseaduse muudatuste vastu meelt avaldamas. „Sõprusringkonnas on sellest palju juttu,“ tunnistas ta. „Aga kui teha ülikoolis õppimine nii keeruliseks, siis inimene ei tahagi ülikoolis käia.“

Ta ise leiab, et inimene ei peaks piirduma ühe kõrgharidusega ja võiks õppida elu jooksul juurde. Mida vastutulelikum on ülikool, seda parem on inimesel seda teha.