Jutukas leedukas, kaootiline hääletamine ning emotsionaalsed sõnavõtud ehk Kaja Kallase seiklused europarlamendis

 (55)
Kaja Kallas
Kaja KallasFoto: Tiit Blaat

Värske eurosaadik Kaja Kallas kirjutab oma blogis sellest, kuidas Euroopa parlamendis fraktsioonide koosolekud toimuvad ning milline on sealne kord. Selgub, et nii mitutki protseduuri tehakse seal meile harjumuspärasest täiesti teistmoodi.

Näiteks kirjutab Kallas, et erinevalt suurest saalist, kus kõnedeks ajakasutus on piiratud, võb fraktsioonis kõneleda nii pikalt kui vähegi soovi on.

"Paljud (eriti lõuna poolt pärit saadikud) seda piiramatust ka kasutavad. Muide, aeg on siin üldse suhteline mõiste. Kui Eestis oli kokku lepitud, et istung algab kell 10, siis see täpselt kell 10 ka algas. Saan aru, et fraktsioon on pisut ebaformaalsem, kui suur saal, aga ka suures saalis ei peeta ajast sugugi kinni. Kella, mis annab märku, et saali on vaja minna, hakatakse andma 10 minutit enne istungi väjlakuulutatud algust. Kui sel ajal saali jõuan, siis leian sealt lisaks Ansipile, Toomile, Lauristinile ja Kelamile veel umbes 10 inimest (tuletan meelde, et saadikuid on 751). Kui kell saab 10, siis on inimesi juba märksa rohkem, kuid istungiga alustatakse kuskil 15 minutit hiljem. Fraktsioonis on sama lugu," kirjutab Kallas.

Teatavasti on Eestis riigikogus täpselt piiratud hääletamise aeg ning kui saadik ei jõua minuti jooksul kohale, siis hääletusel enam osaleda ei saa. Kaja Kallase sõnul on europarlamendis aga täiesti teistsugune kord.

Seotud lood:

"Siin oli aga eile selline lugu: suures saalis hääletus hakkas. Martin Schults küsis, kas kõik on hääletanud ja siis mingi tehnik vajutas nuppu, mis näitas häälte seisu ekraanil. Selle peale parlamendi president teatas, et ma ei lõpetanud veel hääletust. “Ma vaatasin, et inimesed veel tulevad saali ja tahavad veel hääletada. Hääletus lõpeb siis, kui mina seda ütlen!” Tühistas hääletuse ja algasime otsast peale. Täiesti suvaline," kirjeldab Kallas.

Lisaks kaootilisusele istungite algusaegades ning hääletamises, on europarlamenti Kallase sõnutsi sattunud ka väga kirju seltskond. Näiteks on põhjamaalased oma sõnavõttudes konkreetsed ja lühidad, lõunamaalased kõvahäälsed, emotsionaalsed ja pika jutuga.

"Ka põhjamaalaste ridades on kummalisi tüüpe. Nimelt leedukad on muidu väga mõistlikud ja arukad inimesed, kes tõstatavad teemasid, mis meilegi olulised. Aga üks neist nagu teisest ooperist (selguski, et nad on erinevatest erakondadest): eile kukkus leedu keeles rääkima maast ja ilmast, oma kohtuasjast ja millest veel. Liberaalsusega ei olnud seal palju pistmist, samuti mitte küsimustega Junkcerile, aga no inimene sai vähemalt südame pealt ära rääkida," kirjutab Kallas.