Justiitsminister: riigireeturid ja korduvalt karistatud seksuaalkurjategijad ei tohi ennetähtaegselt vabaneda

 (38)
Valitsuse pressikonverents 21.11.2019
Valitsuse pressikonverentsFoto: Madis Veltman

Justiitsministeerium asub koostama väljatöötamiskavatsust karistusseadustiku muutmiseks, et teatud kuriteoliikide puhul, näiteks riigi- ja inimsusevastased kuriteod, ei oleks inimesel võimalik ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. See muudatus ei puuduta eluaegset karistust kandvaid vange.

Justiitsminister Raivo Aegi hinnangul ei ole aktsepteeritav, et riigireeturid või näiteks korduvalt vanglasse mõistetud seksuaalkurjategijad ja mõrvarid võivad potentsiaalselt ennetähtaegselt vabaneda. „Palusin ministeeriumi kriminaalpoliitika juristidel analüüsida võimalusi, et nii räigete kuritegude toimepanijad ennetähtaegselt vabaneda ei saaks. Mis puudutab konkreetselt riigi- ja inimsusevastaseid kuritegusid, siis siin on minu hinnangul ainult üks lahendus – nende puhul tuleb täielikult välistada ennetähtaegse vabanemise võimalus,“ rõhutas Raivo Aeg.

„Tõsi, see muudatus puudutaks ainult seaduse jõustumise järgseid süüdimõistmisi. Peame tulevikuperspektiivis garanteerima selle, et kui selliste kuritegude eest inimene süüdi mõistetakse, siis on ennetähtaegne vabanemine välistatud,“ märkis Aeg.

„Eraldi vaatleme sihtgrupina neid seksuaalkurjategijaid ja mõrvareid, kes on varem sarnase teo eest juba karistust kandnud, läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid jne, aga kelle puhul see karistus ei ole olnud mõjus ning nad on uue kuriteo toime pannud. Ka sel juhul peame võtma jõulisema positsiooni, et kui inimene mõistetakse korduva seksuaalkuriteo, sh lastevastase seksuaalkuriteo, või mõrva eest vangi, puudub tal igasugune ennetähtaegse vabanemise võimalus. See on printsipiaalne otsus,“ ütles justiitsminister.

Aastas mõistetakse süüdi kuni 50 inimest, kes on pannud toime riigivastase või korduva raske isikuvastase kuriteo, näiteks aastal 2018 mõisteti kohtutes süüdi 39 inimest, kes oli süüdi mõistetud korduva tapmise või seksuaalkuriteo eest ja kaks inimest, kes mõisteti süüdi raske riigivastase kuriteo eest.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond koostab väljatöötamiskavatsuse karistusseadustiku muutmiseks, mille saadame kooskõlastusringile hiljemalt 2020. aasta jaanuari lõpus.