Justiitsministeerium varguse kriminaalse piirmäära tõstmisest: varas reeglina väärteo ja kuriteo piiri ei arvesta

 (17)
Vargus-2
Foto: Tanel Meos

Justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri sõnul on statistika näidanud, et varguse kriminaalseks muutumise piirmäära tõstmine ei pane vange karmima karistuse vältimiseks saagi hinda välja arvutama.

Seaduse järgi jookseb väärteo ja kuriteo piir praegu 20-kordse miinimumpäevamäära juurest ehk praeguse päevamäära juures on see 64 eurot. Uue eelnõu järgi oleks see piir aga 200 eurot, ehk kui näiteks varas võtaks poest 199 eurose eseme ja jääks sellega vahele, siis ta kriminaalkaristust ei saaks, vaid pääseks väärteoga.

Justiitsministeeriumi asekantsler Kristel Siitam-Nyiri sõnul tuleb ei ole uue eelnõu puhul tegemist ihtsalt piiri tõstmisega, vaid viimisega selle samale tasemele kui see oli karistusseadustiku kehtimahakkamisel.

"Nimelt kehtestati senine 3,2-eurone ehk 50-kroonine määr 2001. aastal, kui see moodustas miinimumpalgast, mis oli sellel ajal 100 euro ringis, ühe kolmekümnekahendiku. Aastal 2013, kui miinimumpalk oli 320 eurot, on see aga kõigest üks sajandik. Seega on inflatsiooniga muutunud järjest madalamaks väärtuse piir, kust algab kriminaalvastutus ning sellevõrra on väiksemaks muutunud ka karistus," ütles Siitam-Nyiri.

"Siinkohal tekibki lisaks väärteo ja kuriteo piiri nihutamisele küsimus rahalise karistuse suurusest, mis samuti eelnõu järgi tõuseb. Parlamendis arutelu koht ongi, kas siduda need asjad üksteise küljest lahti või kui tõsta kuriteo piiri vähem, siis kas tuleks ka rahaliste karistuste määra vähem tõsta," lisas asekantsler.

Seotud lood:

Ministeeriumi esindaja lisas ka, et kaupmeeste mure kasvavate varguste arvu pärast on mõistetav ja seda küsimust on väidetavalt ministeerium seadusemuudatust välja töötades ka analüüsinud. "Seetõttu saab kinnitada, et statistika järgi varas reeglina väärteo ja kuriteo piiri ei arvesta," leiab asekantsler.

"Varastatakse asju, mida on lihtne peita ja mida on hiljem kerge edasi müüa või ära tarbida. Statistika ütleb ka, et nii väärteo kui kuriteona käsitlevate varguste koguarvu 2002. aasta muudatused (kui eelmisel korral tõsteti miinimumpäevamäära) ei mõjutanud."

Lisaks kinnitab Siitam-Nyiri, et süstemaatiline vargus ehk vargus alates kolmandast korrast jääb sõltumata vara väärtusest endiselt kuriteoks ning varguse väärteona käsitlemine seda ei tähenda seda, et varas karistuseta pääseb.

"Varas peab oma teo eest siiski vastutama, talle on võimalik karistusena mõista rahatrahv või arest, asenduskaristusena ka üldkasulik töö. Samuti tuleb isikul hüvitada tekitatud kahju. Nii nagu kuriteodki kantakse ka väärteod karistusregistrisse, mis tähendab, et lisaks karistusele on inimene veel mõnda aega registris üleval kui õigusrikkuja," ütles Siitam-Nyiri.

Muudatus võimaldab ministeeriumi esindaja sõnul menetlejate ressurssi paindlikumalt kasutada - kuritegude uurijad saavad keskenduda raskematele ja keerulisematele juhtumitele, mis täna võtavad pahatihti liialt kaua aega.