"Noored on enamasti impulsiivsemad ja neid on kergem mõjutada kui täiskasvanuid. Seetõttu tuleb nende õigusrikkumistele ka teisiti reageerida. Õigusrikkumisele tuleb reageerida viisil, mis suunaks noort uutest õigusrikkumistest hoiduma. Noor peaks saama aru, mida ta on teinud, mõistaks oma tegude tagajärgi ja võtaks nende eest vastutuse," ütles justiitsminister Raivo Aeg.

"Selleks, et noorte õigusrikkumisi vähendada, tuleb esiteks suurendada kogukondlikku panust ja teisalt vaadata kompleksselt, kust on kuritegudeni viinud probleemid iga konkreetse noore puhul alguse saanud, kus nad on kukkunud n-ö eri ametkondade vahelisse auku ja kus oleme ehk üle reageerinud," rääkis Aeg.

"Selline n-ö teekonna kaardistamine eeldab kõigi asjasse puutuvate asutuste sisulist koostööd ja lastega töötavate spetsialistide koolitamist, et nad oskaksid lastega töötada, seda nii õiguskaitseasutustes kui ka toetavate teenuste puhul nagu näiteks lastekaitse või noorsootöö," selgitas Aeg.

Justiitsministeeriumil on kavas tegevused neljal suunal:

- Valdkondlikud uuringud ning õiguskaitsesüsteemi sattunud laste ja noortega töötavate spetsialistide kompetentside tõstmine, seda nii baas- kui täiendkoolituse vaates.

- Asutuste vahelise koostöö tugevdamine ning õigust rikkunud noorte riskide ja vajaduste süsteemsem hindamine. Ühe praktilise näitena võib välja tuua kogukondliku ennetuse katsetamist Tallinnas, kus kogukonna liikmed, nt koolikaaslased, lapsevanemad ja naabrid panustavad sellesse, et noored ei veedaks aega tänavatel hulkudes ja neil oleks võimalik oma vaba aega sisustada erinevate huviringidega. Lisaks viiakse Pärnus ellu pilootprojekt, tegelemaks nende noorte ja lastega, kes vajavad intensiivsemat abi ja sekkumist. Seda ka alla 14aastaste laste puhul, kes oma vanuse tõttu kriminaalmenetluse alla ei kuulu. Näiteks on plaanis välja koolitada tänavalepitajad, kes suhtlevad lastega seal, kus noored ise aega veedavad ja võimalusel lahendavad konfliktiolukordi ka kohapeal.

- Tõhusamad sekkumisviisid kergematele noorte õigusrikkumistele reageerimisel ning taastaval õigusel põhinevate meetodite juurutamine töös laste ja noortega. Taastav õigus on lähenemine õigusrikkumistele, mis annab õigusrikkujale võimaluse oma tegu aktiivselt heastada ja kannatanu ees siiralt vabandada.

- Neljandas tegevussuunas keskendutakse kinniste lasteasutuste teenuse arendamisele, et tagada kriminaalpoliitika arengusuundades toodud eesmärk, et lapsed ei oleks vanglas. Selleks tuleb välja töötada mõjusad alternatiivid, sest tänased variandid ei ole piisavad.

Kõigiks neiks tegevusteks on justiitsministeeriumile eraldatud 4,7 miljonit eurot. Kogu programmi rahaline maht on 21,2 miljonit eurot, millest 10,6 miljonit moodustab Euroopa Majanduspiirkonna toetus, 7,4 miljonit Norra Kuningriigi toetus ning 3,2 miljonit eurot Eesti kaasfinantseering. Eelarvest ligi kolmandiku moodustavad sotsiaalministeeriumi tegevused, justiitsministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi tegevused kumbki moodustavad 26% ning kultuuriministeeriumi tegevused 16%.

Programmi tegevused käivituvad täies mahus 2020. aasta algusest ja kestavad kuni 30. aprillini 2023. Ametlik programmi avaseminar toimub Tallinnas 12. novembril. Justiitsministeeriumi tegevustega saab tutvuda ministeeriumi kodulehel, kogu programmi tegevustega sotsiaalministeeriumi veebilehel.