Eelnõuga kõrvaldatakse kuritegude ja väärtegude koosseisude kattumised ning täpsustatakse nende sisu. Selle tulemusena väheneks karistatavate tegude arv 1300 süüteokooseisult vähem kui tuhadele.

Dubleeritud koosseisude parandamiseks alustas kaks aastat tagasi tööd karistusõiguse revisjoni töögrupp. Töögruppi juhtis Tartu Ülikooli professor Jaan Sootak.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul peitub probleem selles, et süüteokooseisudest vaid 400 paiknevad karistusseadustikus. Ülejäänud 900 koosseisu on laiali erinevates haruseadustes, mida on kokku 148. Kõnekas fakt on, et 2010. aasta seisuga oli neist 148 seadusest karistusi mõistetud vaid poolte alusel.

„Eesti karistusõigust iseloomustab praegu ülekriminaliseerimine, kus näiteks naabri aeda löödud pallile järele minemist saab praeguste seaduste järgi karistada kas rahalise karistuse või koguni üheaastase vangistusega,” rääkis Pevkur. “Samuti on näiteks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega karistatav see, kui hooldaja kasutab kasvõi ühe euro hooldusaluse raha enda tarbeks.”

Pekvuri sõnutsi on teise inimese vara enda tarbeks kasutamine küll lubamatu, kuid karistus peab olema proportsionaalne.

Analüüsi käigus hindas töörühm näiteks seda, kas konkreetset kuriteokoosseisu on üldse vaja ning kui leitakse, et pole vaja, siis kas kustutada see tervikuna või muuta väärteoks.

Kooskõlastusele saadetud eelnõuga muudatused karistusseadustikus 163 paragrahvi, kehtetuks tunnistatakse 48 koosseisu ning juurde lisatakse 11 uut koosseisu.