Justiitsministeerium premeeris perevägivalla-teemalist magistritööd
Hindamiskomisjoni juhi Kristel Siitam-Nyiri hinnangul oli sel aastal konkursile esitatud tööde seas nii teoreetilisi kui ka kõrge rakendusliku väärtusega töid. „Sel aastal oli esitatud tööde taust väga lai. Oli tudengeid, kes kirjutasid bakalaureuse- või magistritöö oma igapäevase tööga seonduvalt, aga ka neid, kes olid analüüsinud teemasid, mis mõnes varasemas uuringus probleemkohana edasiseks uurimiseks olid välja toodud,“ ütles kriminaalpoliitika osakonna asekantsler Siitam-Nyiri.
Konkursi auhinnafondi suurus oli tänavu 3000 eurot, millest kahte tööd premeeriti 1000-eurose preemiaga ning kahele tööle määrati auhinnaks 500-eurone preemia.
Tuhande eurose preemia pälvis Tartu Ülikooli magistrant Tagne Kesküla, kes esitas magistritöö teemal „Perevägivalla vähendamisele suunatud sotsiaalprogrammide rakendamine Eestis“ (juhendaja Jüri Saar). Töös hindas autor erinevaid perevägivalla vähendamiseks loodud sotsiaalprogramme ja uuris, millistel tingimustel neid praegu kasutatakse. Kesküla pakkus oma töös välja täiendavaid sotsiaalprogrammide tõhustamise võimalusi ja juhtis tähelepanu valdkonna täpsema reguleerimise olulisusele.
Teise samaväärse auhinna pälvis Tallinna Tehnikaülikooli tudeng Siret Kütt, kes esitas bakalaureusetöö teemal „Karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduslikkus“ (juhendaja Monika Mikiver). Autor analüüsis põhjalikult karistusjärgset kinnipidamist ja selle vastavust põhi- ja inimõigustele arvestades nii rahvusvahelist kui sotsiaalset vaatenurka. Lisaks juhtis ta tähelepanu Riigikohtu seisukohale karistusjärgse kinnipidamise osas ja pakkus välja võimalusi olukorra muutmiseks.
Kõrge rakendusliku väärtuse eest tunnustati 500-eurose preemiaga Sisekaitseakadeemia tudengi Janar Kummitsa lõputööd „Korrakaitsepolitseiametnike vastu suunatud rünnete mõju“ (juhendaja Uno Traat). Tema tööst selgus, et ründed politseinike vastu on sagedased ning suurem osa neist on verbaalsed ründed. Probleemiks on osutunud politseinike endi poolt rünnetest teatamata jätmine, mille tõttu on ka raske selle kitsaskohaga tegeleda. Komisjon tõstis töö puhul esile küsitluse suurt valimit ning märkis ära tulemuste olulisuse edasisteks tegevusteks.
Samasuguse preemiaga märgiti ära ka Tartu Ülikooli magistrandi Liisa Surva magistritöö „Sunniviisilise töö ja tööjõu ärakasutamise eesmärgil viljeletava inimkaubanduse juhtumite tuvastamise võimalikkus Eestis. Tööalase inimkaubanduse ametkondlik kontroll“ (juhendaja Jüri Saar). Töö uuris inimkaubanduse osas teisi, seksuaalse ärakasutamise kõrval esinevaid aspekte, nagu näiteks sunniviisiline töö või tööjõu ärakasutamise eesmärgil toimuv inimkaubandus. Töös oli olulisel kohal Eestis toimuva asutuste vahelise koostöö uurimine sellise kuritegevusega võitlemisel, nende juhtumite äratundmisel ja menetlemisel.
Kriminoloogiaalasele üliõpilastööde konkursile laekus tänavu 18 tööd, millest statuudile vastas 15. Konkursile esitatud töid hindas komisjon, mille koosseisu kuulusid valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning haridus- ja teadusasutuste esindajad.
Parimad üliõpilastööd on autorite nõusolekul avaldatud aadressil http://www.just.ee/56842.
