Nimelt ei tunnista Suurbritannia kohus justiitsministeeriumi sobiva partnerina, kelle välja antud Euroopa vahistamisorderit peaks tunnustama. Glew süüdistas justiitsministeeriumi ka passiivsuses.

"Kõigil Galojani kohtuasja istungitel, kus ma käinud olen, on kohtule esitatud vaid üks dokument, ning prokurörid on pidanud kohtunike ees vabandama, et nad pole Tallinnast saanud kuigipalju teavet ja selgust," kirjutas Glew tänases Päevalehes.

Justiitsministeeriumi avalike suhete juht Priit Talv selgitas, et Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu on heaks kiitnud vahistamismääruste koostamise korra Eestis.

Ministrite Nõukogu viib läbi regulaarselt hindamismissioone, mille eesmärgiks on kontrollida ja hinnata kuidas liikmesriigid on üle võtnud ja rakendavad erinevaid EL instrumente. Igas hindamisvoorus külastavad hindamisdelegatsioonid Talve sõnul kõiki liikmesriike ning 2006-2007. aastal toimus Euroopa Liidu vastastikuste hindamiste neljas hindamisvoor „Euroopa vahistamismääruse praktiline kohaldamine ja vastav liikmesriikidevaheline üleandmiskord“.

Selle hindamisvooru käigus külastati ka Eestit ja hindamisaruanne kiitis heaks Euroopa vahistamismääruse väljaandmise protsessi. "Hindamise käigus tunnustati justiitsministeeriumi pädevust vahistamismääruste väljastamisel ilma ühegi märkuse või vastulauseta," kinnitas Talv.

Samuti ei leitud hindamise käigus, et jõustunud kohtuotsuse täitmiseks Euroopa vahistamismääruse koostamine on keskasutusele sobimatu ülesanne. Suurbritannia ei esitanud Talve sõnul hindamisraporti aruteludel vastulauseid Eesti Euroopa vahistamismääruste menetlemise süsteemile.

Eestis koostatakse aastas ligikaudu 70 Euroopa vahistamismäärust ning viimase viie aasta jooksul on esitatud Ühendkuningriigile seitse vahistamismäärust jõustunud kohtuotsuse täitmiseks ja neli inimest on Eestile loovutatud. "Seega varasem praktika ei kinnita väiteid, justkui oleks ammu teada, et Eesti süsteem ei sobi Ühendkuningriigile. Siinkohal tuleb rõhutada, et kuna Ühendkuningriigis on menetlejaks nende endi prokuratuur, siis seda tehes ei ole nad seadnud kahtluse alla Eesti poolt esitatud vahistamismääruste sobivuse," lisas Talv.

Kui on teada, et isik asub teises EL liikmesriigis, koostatakse Euroopa vahistamismäärus – eeluurimise staadiumis olevas asjas on koostajaks prokurör, kohtuliku menetluse staadiumis asja arutav kohtunik ja jõustunud kohtuotsuse täitmiseks justiitsministeerium. Euroopa vahistamismäärus edastatakse riiki, kus inimene kinni peeti ning selles riigis toimub loovutusmenetlus vastavalt selle riigi siseriiklikule seadusandlusele.

Kõigi liikmesriikide siseriikliku seadusandluse aluseks on EL 2002 raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja isikute loovutamise kohta.