Justiitsministeerium kritiseeris töötajate kohustusliku registreerimise plaani
Justiitsministeerium keeldus kooskõlastamast rahandusministeeriumi eelnõu kõigi töötajate kohustuslikust registreerimisest, sest kahtles, kas sellisel kujul aitab eelnõu ümbrikupalga maksmisega võidelda.
Rahandusministeerium saatis sel sügisel kooskõlastusringile maksukorralduse seaduse muudatused, millega luuakse töötamisega seotud infot koondav register, kus isik tuleb registreerida enne tööle asumist.
Registreerimisega soovib riik vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ning kindlustada tööd tegevate inimeste sotsiaalsete tagatiste parem kaitse. Selleks tuleb töötamine registreerida enne faktilist tööle asumist. Samas aitab register rahandusministeeriumi lootuste kohaselt ümbrikupalga riskiga valdkondades nagu ehitus, toitlustus, majutus jm, maksuametil tööjõumaksude tasumist paremini kontrollida.
Justiitsministeeriumi kommentaar eelnõule oli väga kriitiline. Kõigepealt ei olnud justiitsministeerium nõus ettevõtjate halduskoormuse suurendamisega. Justiitsministeerium märkis, et rahandusministeeriumi eelnõuga loodava registri andmeid esitavad tööandjad juba ravikindlustuse andmekogusse, mistõttu justiitsminister Hanno Pevkur palus rahandusministeeriumil veelkord hinnata eraldi registri loomise reaalset vajadust.
Tööandja töötajate andmete kogumine võiks justiitsministeeriumi hinnangul olla lahendatav ravikindlustuse andmekogu ja maksukohustuslaste registri vahelise andmevahetusega, mis on eeldatavalt eelnõuga loodavast töötajate registrist odavam.
Töötajate register ei pruugi maksuameti jaoks olukorda kergemaks muuta. "Nimelt on raske näha vastuargumenti tööandja väitele, et tema töötaja ongi esimest päeva tööl, ent temast lihtsalt ei ole jõutud maksuhaldurit teavitada. Seda tehakse esimesel võimalusel," kirjutas justiitsministeerium.
Ka edaspidi jääb maksumaksja jaoks tõenäoliselt otstarbekamaks lahenduseks tasuda trahv kohustuse rikkumise eest, kui tunnistada, et isik on tema juures töötanud juba päevi või koguni nädalaid. Seda eeldusel, et poolepäevast hilinemist hakatakse trahviga karistama.
"Juba sel põhjusel tõusetub küsimus, kas selline lahendus on proportsionaalne. Samuti ei lahenda see olukorda, kui ehitusplatsil viibiv isik väidab, et on tulnud sinna tuttavale mingit asja ära tooma," lisas justiitisministeerium.
Viidatud olukordades on küsimus ennekõike maksuameti suutlikkuses koguda tõendeid. Tõendite kogumisel tekkinud raskuste vältimiseks on mingitele faktidele tõendusliku tähenduse andmine justiitsministeeriumi hinnangul küsitav meede, sest registrisse andmete esitamata jätmine ei saa reguleerida töösuhet.
Seletuskirjas puudub ka õiguslik analüüs ettevõtlusvabaduse piiramise aspektist, mis on vajalik selleks, et veenduda pakutud lahenduse põhiseaduspärasuses.
