Laual on suures plaanis kaks valikut: kas taastada endine olukord, kus kohalik omavalitsus saab lubada joomise mõnes konkreetses kohas, näiteks Tartus Pirogovi pargis. Teine variant on lubada avalikus kohas joomine, mida kohalik omavalitsus võib vastavalt vajadusele piirata.

Anvelti sõnul kasutavad mitmed kohalikud omavalitsused korrakaitseseadust poliitilise populismi eesmärgil. Konkreetse näite tõi ta avaliku joomise keelanud Tallinna näol, meenutades, et Keskerakonna fraktsioon hääletas in corpore korrakaitseseaduse eelnõu poolt, kui see veel riigikogus hääletusel oli.

„Kui võtta mitte ministri, vaid Andres Anvelti seisukoht, siis mina olen demokraat ja mul on väga kurb, kui korralike inimeste õigusi peab piirama käputäie kodanike pärast, kes ei huvitu enamuse käekäigust, kes ei vastuta millegi eest, kes käituvad vastutustundetult ja väljakutsuvalt," ütles justiitsminister. „Aga see on meie ühiskonna paratamatus. Tähendab - tuleb veel natukene oodata ja jõuda uue kvalitatiivse tasemeni, kus inimesed vastutatavad enda tegude eest," lisas ta.

Mis puudutab avalikus kohas joomise tulevikku, siis on ministri sõnul tema asi teha ettepanekud ja viia need valitsusse ja sealt edasi riigikokku. „Vaadates seda ažiotaaži ja konflikti nii õiguslikul kui ka sotsiaalsel tasemel, on näha, et küsimus tuleb mingil moel ära lahendada," resümeeris Anvelt. 

Keskerakonna fraktsiooni endise nõuniku Urmo Saareoja sõnul ei hääletanud Keskerakond in corpore 2011. aastal uue korrakaitseseaduse muutmise ja rakendamise seaduse poolt, vaid jättis istungil antud eelnõu poolt hääletamata.