Juškini sõnul on sellise stsenaariumi võimalikkuse asjaoluks fakt, et diplomaatiline suhtlemine pole Moskvale oodatud tulemusi toonud, teatasid ürituse korraldajad.

Juškin ei nõustunud samuti debatil osalenud Gruusia ajutise asjuri Eestis Zurab Marshania seiskohaga, kes väitis, et Venemaa eesmärgiks oli Gruusia vallutamine ja okupeerimine.

„Venemaa ei vaja neid maa-alasid (Lõuna-Osseetia ja Abhaasia — toim), sest ta teab väga hästi, et laialdast rahvusvahelist tunnustamist annekteerimise korral pole oodata. Venemaa sooviks oli hoopis valitsuse vahetus Gruusias.

Venemaa diplomaatia ja mõju on viimastel aastatel nii nõrgaks muutunud, et seitsme riigiga üheteistkümnest, kellega Venemaal on ühine maismaapiir, ollakse sisuliselt vaenujalal. Gruusia on üks neist ja kuna Venemaa mõjujõudu riigis pole õnnestunud taastada, nagu ka Ukrainas, alustas Venemaa sõda eesmärgiga tekitada situatsiooni, mis õhutaks teatuid Gruusia sisemisi jõude kukutama valitsust,“ sõnas Juškin.

Juškini prognoosi kohaselt ei tule Venemaa sõjalist agressiooni Ukrainas kaua oodata: „Mulle tundub, et see sünnib üsna varsti. Tasub ainult jälgida, millise kiirusega jagatakse Venemaa passe Krimmis ja Ida-Ukraina piirkondades,“ mainis ekspert.

Debatt „Sõda Georgias — Euroopa Liidu reaktsioon“ toimus noorteühingu Avatud Vabariik üritusteseeria „Euroopa tund“ raames, Euroopa Komisjoni esinduse toetusel. Projekti eesmärgiks on kaasata noori ühiskondliku ja poliitilise elu küsimuste arutellu koos tuntuimate ekspertide, tipp- poliitikute ja otsustajatega.