Juristide liit manitseb riigikogu erakondade rahastamist korrastama

 (80)
Riigikogu
Foto: Tanel Meos

Eesti Juristide Liit kutsub rahvaesindust üles seadma üheks oma kõige tähtsamaks prioriteediks erakondade rahastamise ja selle järelevalve korrastamist.

"Me ei saa lubada, et põhiseaduse 20. aastapäeval on kõrgeima rahvaesinduse autoriteet langenud tema enda rahva silmis lubamatult madalale parlamendierakondade soovimatuse tõttu teemaga tegelda ausalt, kiirelt ja tulemuslikult," märkis juristide liidu nimel algava õigusloome aasta puhul riigikogule pöördumise saatnud liidu tegevpresident Priidu Pärna.

Pärna sõnul kannab seda soovimatuse pitserit inimeste silmis nii koalitsioon kui opositsioon, mistõttu jätkub rahva võõrandumine poliitikast.

"Kui riigikogu ei suuda selle tööaasta jooksul tõusetunud probleeme konsensusliku venitamispoliitika tõttu lahendada, kerkib küsimus põhiseaduse muutmise vajalikkusest eesmärgiga anda rahvale kui kõrgemale riigivõimu kandjale õigus seaduseeelnõude algatamiseks," seisab pöördumises.

Eetikakoodeks aitab usaldusväärsust taastada

Riigikogu usaldusväärsust aitab juristide hinnangul taastada selle liikmete eetikakoodeksi ning lobistamisreeglite kehtestamine.

"Saagu neist tõhus mõõdupuu, mille järgi avalikkus ja kolleegid saavad rahvaesindaja tegevust hinnata," kirjutas Pärna. "Riigikogu ei saa olla end vabandades rahva peegelpilt, vaid meie parimate, ausamate ja targemate usaldusmeeste kogu."

Seotud lood:

Juristide hinnangul on latt seatud kõrgemale kui põhimõtte "juriidiliselt on kõik korrektne" (JOKK) järgimine. Seadusandjate tegevus peab nii õiguslikult kui ka eetiliselt vastama kõige kõrgematele ühiskonna poolt esitatud nõudmistele.

Kohtunik ja rahvasaadik peab olema aus

"Nagu kohtunik, nii ka rahvasaadik ei pea üksnes olema aus ja erapooletu, vaid ta peab seda avalikkusele ka näima," leiavad juristid.

Juristide liit manitseb, et riigikogu ärgu unustagu oma seadusloome põhitöös head õigusloome tava, mille on omapoolseks joonlauaks üles seadnud vabaühiskond.

Seadused peavad olema kooskõlas avaliku huviga, ühiskonnale vajalikud ja arusaadavad ega tohi olla sõnamurdlikud. Seadusloomes tehtud otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud, menetlusse tuleb kaasata ka tegelikult huvigruppe ning seaduse mõjusid tuleb hinnata.

Juristide liit tuletas riigikogule seejuures meelde, et eelmise tööaasta kesisemaks seaduseks tunnistati erakondade rahastamise dekriminaliseerimine.