„See on väga positiivne ja suur samm, et selline otsus tuli,” leidis riiki esindanud jurist.

„Kaebajad pöördusid kohtu poole inimõiguste konventsiooni esimese protokolli artikli 1 alusel, mis kaitseb inimeste omandiõigust. Kohus on praktikas hakanud seda üsna laialt kohaldama, sealhulgas teatud tingimustel ka pensionile ja sotsiaalsetele tagatistele,” ütles Kuurberg Eesti Päevalehele.

„Ei saanud olla väga kindel, kuidas hindab inimõiguste kohus Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud kokkulepet,” lisas ta. Ta pidas väga tähtsaks, et inimõiguste kohus leidis selgelt, et Vene erusõjaväelased pidid lepingu sõlmimise ajal teadma, millised tingimused on nende Eestisse jäämisele kehtestatud, ning et kohus arvestas ka ajaloolist konteksti.

Euroopa inimõiguste kohus mõistis neljapäeval Eesti riigi õigeks 45 Vene erusõjaväelase esitatud kaebuste osas, mis puudutasid pensionide maksmist.

Kaebajad väitsid, et 1994. aastal Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud sõjaväepensionäride lepe diskrimineerib neid ja soovisid üle 5 miljioni krooni saamata jäänud Eesti pensioni maksmist. Inimõiguste kohus leidis, et kaebajate õigusi ei ole rikutud.