Jurist "Vabariigi kodanikes": suguhormoonid mõjutavad palgaerinevust

 (69)
Soolise palgalõhe vastu suunatud pikett
Soolise palgalõhe vastu suunatud pikettFoto: Rauno Volmar

Jurist Raivo Salumäe väitis ETV saates "Vabariigi kodanikud", et soolise palgalõhe probleem on olemas, kuid see on väheoluline ning jutt sellest probleemist on sisse imporditud. Veel lausus ta, et naised ei küsi endale sama palju palka kui mehed suguhormoonide tõttu.

Riigikogu liige Marianne Mikko rääkis, et palgalõhe pole läinud halvemaks ega paremaks, vaid seisab paigal. Küll aga on tema hinnangul muutunud suhtumine: kui viie aasta eest oldi probleemi osas mõistmatud, siis nüüd on probleemi teadvustatud.

Jurist Raivo Salumäe sõnul on palgalõhe kindlasti probleem konkreetsete inimeste jaoks, aga mitte ühiskonna jaoks. "Me ei pea võtma tingimata sellest mõõtu, mis Lääne riikides toimub," sõnas Salumäe, kelle sõnul on palgalõhe probleem meile sisse imporditud. "Probleem on olemas, aga see on väheoluline probleem."

Mikko sõnul on paljud tööandjad tunnistanud, et nad on kiivad kaitsma töökohta noormehele neiu ees, kartes, et millalgi jääb naine lapsega koju. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni liige Leena Kivisild märkis, et vanemlus tuleb kasuks ja lapsehoolduspuhkuselt naasev naine on mõneski mõttes targem.

Palgaerinevus tuleb suuresti sellest, et naised küsivad vähem palka. Mikko rõhutas, et kui palgad pole töökuulutuste portaalides avalikud, siis on väga keeruline küsida õiglast palka. Ta sõnas, et vastutust ei tohiks veeretada ainult palgaküsija õlgadele.

CV-Online'i turundusjuht Heikko Gross kinnitas, et kui võrreldi konkreetseid töökohti, siis selgus, et kui mees soovib töö eest 1000, siis naine 850 eurot. Ta märkis aga, et reaalselt makstava palga erinevus oli väiksem: kui mehele maksti 1000, siis naisele 950 eurot palka.

Salumäe lausus samuti, et töö hind kujuneb selle järgi, mida küsitakse. Ta sõnas ka, et vaadatakse ka tootlikkust ega lähtuta vaid hoiakutest.

Ajakirja Pere ja Kodu peatoimetaja Heidit Kaio imestas Salumäe sõnade üle ja uuris, mis teeb Eesti naise vähetootlikuks. Salumäe sõnas, et Eesti naised on kodu- ja perekesksed ja soovivad laste eest hoolitseda.

"Huvitav, et teate, mida naised tahavad: tahavad kodus olla ja saada vähem palka," imestas Kaio.

"Piisab sellest, kui lugeda ajakirjandust. Eriti naisteajakirjandust," sõnas Salumäe.

Suguhormoonid ja sotsiaalsed erinevused

Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik ütles vastukaaluks Salumäele, et Eesti paistab silma nimelt naiste kõrge tööhõive poolest ja kriisiajal pidasid naiste töökohad paremini vastu kui meeste omad.

Eurostati uuringu järgi, kust jäid välja riigisektor, väikeettevõtted ja metsanduse ja põllunduse sektor, selgus, et mehed teenivad tunnis keskmiselt 28 protsenti rohkem. Euroopas keskmine palgalõhe on 16 protsenti.

"Eesti situatsiooni erinevus on see, et Eesti naised on hästi kanged, tehnoloogia areng viiamase saja aasta jooksul on võimaldanud naistel end teostada. Kriitiline hetk, kui peab valima, kas pere või töö, siis nad teevad mõlemat," märkis Leena Kivisild.

Mikko sõnul tõi The Economist viie aasta eest välja, et Eesti naine oli maailmas kõige kõrgemini haritud naine. "Kõrgemini haritud saab kehvemini palka - see on midagi, millele ühiskond peab reageerima," rõhutas Mikko.

Salumäe tõstis nii mõnegi inimese kulmu, kui rääkis, et suguhormoonid on aluseks ka sotsiaalsetele erinevustele. "Võib-olla kaudselt, aga mõjutavad neid," sõnas Salumäe, kelle sõnul määravad suguhormoonid inimese käitumist ehk kas või selle, et naised ei küsi endale küllalt palka.

Kui sul on kolm last ja sa pole kordagi lapsehoolduspuhkusel olnud, siis mis mees sa oled!?
Tiit Kruusalu

"Naistele on omane hoolitsemine, ma arvan, et selle üle keegi ei vaidle. Loomulikult igaüks proovib teha seda, mis tundub talle loomulikuna. See annab ühiskonnale inimväärsuse. Emaks olemist tuleks ka ühiskonnas rohkem väärtustada," sõnas Salumäe.

Mikko hinnangul peaks Eestis inimesed julgemalt tegema ka neid töid, mis tunduvad olevat teisele soole kohasemad. Ta märkis, et Norras on kampaania "Mehed lasteaedadessse", kus eesmärk on, et veerand kasvatajatest oleks mehed, ja nentis, et muutused tulevad visalt.

Loe veel

METI personaliabi tegevjuht Tiit Kruusalu sõnul oleks palju abi sellest, kui muudaksime oma hoiakuid selliselt, et haige laps on nii isa kui ka ema oma ja mõlemad vanemad on võrdselt tööelust eemal, samuti et võistluse võitnud laps pole vaid isa oma. "Kui sul on kolm last ja sa pole kordagi lapsehoolduspuhkusel olnud, siis mis mees sa oled!" tõi Kruusalu näite suhtumisest, mis aitaks hoiakuid muuta.