Juriidiline isik leppigu eesti keelega

Juriidilisel isikul pole õigus nõuda kohaliku omavalitsuse ametiasutuselt vastust oma kirjale vähemusrahvuse keeles, leiab riigikohus.

Riigikohtu halduskolleegium teatas oma neljapäevases otsuses, et juriidilisele isikule ei laiene põhiseadusega tagatud õigus saada vastuseid vähemusrahvuse keeles.

“Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles,” sätestab põhiseadus.

See põhiseaduses tagatud õigus kasutada vähemusrahvuse keelt on sõnastatud igaühe õigusena. Igaühe õiguste kandjaks on füüsilised isikud. Samas võivad põhiseaduse järgi igaühe õigused teatud tingimustel laieneda ka juriidilistele isikutele.

Halduskolleegium selgitas, et põhiseadusega tagatud põhiõigus kasutada vähemusrahvuse keelt on olemuslikult seotud füüsilise isikuga ja selle õiguse laiendamine juriidilistele isikutele ei ole kooskõlas nimetatud põhiõiguse olemusega. Seadusandja võib aga vähemusrahvuse keele kasutamise õiguse juriidilisele isikule anda eriseadusega.

Vaidlus jõudis riigikohtusse, kuna MTÜ Maleklubi Olympic nõudis 2003. aasta sügisel, et Loksa linnapea vastaks nende arupärimisele vene keeles. Linnapea keeldus sellest ja nõudis venekeelse kirja koostamiseks tõlkeraha.