Jüri Saar: Eesti Panga vale võib siiski jõuda prokuratuuri töölauale
Õigusteadlane Jüri Saar nentis Delfile, et suurem osa kuritegusid aeguvad mingi aja möödudes ja tegemist pole mingi ainult Eestile omase olukorraga.
VEB fondi juhtumit kommenteerides oletas Saar, et ehk on tegemist millegi sellisega, mida nimetatakse Ühendriikides konspiratsiooniks ehk asjaosaliste poolt on kavandatud mingid tegevused pikemas ajaperspektiivis ning antud juhul ei tasuks rääkida vaid konkreetselt dokumendi võltsimisest.
Saar ei välista, et antud juhul võib olla tegemist olukorraga, kus asjaosalised hoidsid juhtunu detaile kinni nii kaua, kuni võimalik kuritegu aegus.
„Sellist taktikat rakendavad advokaadid oma kaitsealuste suhtes küllaltki sageli. Kriminaalmenetlus lubab seda. See on lubatud kavalus, et venitame, kuni ära aegub,“ jätkas ta.
Edasi peaks Saare hinnangul VEB fondi asjaga minema riigikontroll. Riigikontrollist öeldi Delfile, et Eesti Panga VEB fondi teemalise auditiga tutvutakse ja kujundatakse asja suhtes mingi arvamus.
„Riigikontrollil on pädevus vaadata Eesti Panga tegevust ja neil ei ole mingisuguseid ajalisi piiranguid, et sündmusest on nii palju mööda läinud, et keeldume sellega tegelemast,“ ütles Saar.
Tema sõnul on olemas selline õigusteoreetiline võimalus, et riigikontrolli töötulemustest kasvab midagi uut riigiprokuratuuri töölauale.
Saare sõnul on see puhas spekulatsioon, kas asjaosalised hoidsid tegelikult mingit infot kinni, et kuritegu aeguks. „Jutt käib sellistel juhtudel alati konkreetsetest persoonidest, kellel on võimekus hoida asju kinni ja kes saavad loota, et äkki lihtsalt ei tule mingi info välja. Tuleb vaadata konkreetsete ametiisikute rolle,“ lisas ta.
Eesti Pank on VEB fondi auditit avalikustades Saare hinnangul käitunud väga korrektselt. „Eesti Panga praegust mainet on auditiga seonduv kindlasti parandanud. See suurendab lootust, et meil mõni institutsioon funktsioneerib ka nagu peab,“ sõnas ta.
32,3 miljonit dollarit
Kolmapäeval avaldatud auditist selgub, et Eesti Pank saatis 1995. aastal Venemaa Välismajanduspangale teadlikult külmutatud rahade kohta valeandmeid sisaldava kirja. Tolleaegse Eesti Panga presidendi kohusetäitja Vahur Krafti allkirjaga dokument valetas, et firmale TSL International kuulub nõudeid külmutatud rahale 32,3 miljoni dollari väärtuses.
VEB fond on riigikogu 20. jaanuari 1993. a otsuse alusel moodustatud riiklik organisatsioon, mille eesmärgiks oli koondada Vene Föderatsiooni Välismajanduspanga vastu esitatud nõuded nende rahuldamiseks. Fondi asutajaks oli Eesti Pank ja tema vara omanikuks Eesti Vabariik. Fondi pidi haldama Eesti Vabariigi nimel Eesti Pank.
Oma põhiülesande täitmiseks pidi fond muu hulgas koondama Välismajanduspangas külmutatud rahaga seotud nõuded ja kompenseerima need sertifikaatidega, realiseerima Välismajanduspanga vastu esitatud nõudeid ning realiseerimisest saadud vahenditega rahuldama sertifikaatidega esindatud nõudeid.
