Jüri Ratas: Venemaa otsese sõjalise ründe oht NATO riikidele 2017. aastal madal

 (121)
Rõivas: Ratase valitsuse mitmed mitmeid sammud on julgeolekupoliitika alusdokumendiga otseses vastuolus
Valitsuse pressikonverents 30.03.2017
Jüri RatasFoto: Andres Putting

Peaminister Jüri Ratas esitleb täna kl 10:00 riigikogu istungil Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika aluste eelnõu. Sõnavõtu järel vastab ta Riigikogu liikmete küsimustele.

Ratas märkis, et eelnõus tähtsustatakse varasemast selgemini igaühe rolli meie kõigi julgeoleku tagamisel ning selles pööratakse palju tähelepanu Eesti hea käekäigu seostele regionaalselt või globaalselt toimuvaga.

„Julgeolek ei ole kitsalt soomukid, vorm ja saapad ning tänapäeva julgeolekukeskkonda ei mõjuta pelgalt tankid ja lennukid, vaid ka küberruum, elektrikatkestus, nälg ning veepuudus. Taolistele riskidele vastupanu ehitamine nõuab meie kõigi panust – kogu ühiskonna koostööd,“ tõdes Ratas.

Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juhtimisel ja Riigikantselei koordineerimisel valminud eelnõu kirjeldab Eesti julgeolekukeskkonda, julgeolekupoliitika eesmärke, väljakutseid ja nendega seonduvaid riske. Dokument koostati neljandat korda, esmakordselt esitleb seda Riigikogus peaminister. Eelnõu on Vabariigi Valitsuse poolt 16. veebruaril heaks kiidetud.

"Täna veel kehtivas 2010. aasta julgeolekupoliitika aluste dokumendis on hinnatud, et julgeolekuolukord Läänemere regioonis on stabiilne. Muutusena tuleb nentida, et üleilmse julgeolekukeskkonna ärevus ulatub ka Eestini.
Eesti julgeolekut mõjutavad eelkõige üleatlandilise julgeolekusüsteemi elujõulisus, meie lähiregiooni riikide omavahelised suhted ning seda otseselt mõjutav Venemaa kasvanud sõjaline aktiivsus ja agressiivsus," sõnas ratas riigikogus dokumenti tutvustades.

Seotud lood:

Neid olusid silmas pidades hinnatakse sõjalise surve ja sõjaliste vahendite kasutamise tõenäosust Ratase sõnul meie regioonis varasemast kõrgemaks. "Analüüsi järgi kasvab see risk juhul kui NATO kollektiivne heidutus pole miskil põhjusel usutav. Siinkohal juhin aga tähelepanu meie välisluure hinnangule, mille järgi on Venemaa otsese sõjalise ründe oht NATO liikmesriikidele 2017. aastal madal".

"Kas ida poolt on meile kõige tõenäolisem sõjaline oht? Loomulikult on. Ma ütlesin ka seda väga selgelt, et meie välisluure andmed ütlevad 2017. aastal, et see oht on madal. Minu ülesanne valitsusjuhina ja peaministrina ei ole külvata ei siin Riigikogu ees ega Eesti ühiskonnas sõjahüsteeriat. Minu ülesanne on, kui see oht tõuseb, koheselt informeerida sellest ühiskonda. Aga täna ei ole seda ohtu," lisas Ratas.

Endine peaminister, nüüdne riigikogu liige Taavi Rõivas kommenteeris sotsiaalmeedias, et tänasel arutelul ilmnes terav konflikt kirjaliku dokumendi ning peaministri puldist antud hinnangute vahel. "Toetades täielikult suures osas juba eelmise valitsuse ajal koostatud laiapindse julgeolekukäsitluse alusdokumenti, ei saa ma sugugi nõustuda hinnangutega, et Eesti riikluse häll on Venemaal ning Venemaa kujutatav eksistentsiaalne oht Eestile on madal," sõnas Rõivas.

"Selleks, et ka meie lapsed ja lapselapsed saaksid elada iseseisvas riigis, peame pingutama iga päev ning me ei tohi endale hetkekski lubada naiivsust ohuhinnangutes või pisendada hübriidmeetodite kasutamisest tulenevaid ohte," lisas endine peaminister.

Rõivase sõnul on Ratase valitsus astunud mitmeid samme, mis on julgeolekupoliitika alusdokumendiga otseses vastuolus. "Olgu selleks leige suhtumine rahvusvahelisse koostöösse hübriidmeetodite kasutamise vastu, VF propagandasõnumite võimendamine või kasvõi e-riigi usaldusväärsuse õõnestamine. Rääkimata jätkuvalt kehtivast leppest Putini koduparteiga, mille kohta esitatud küsimustele vastamisest Ratas täna taas kindlameelselt kõrvale puikles".