Lisaks olemasolevale ja tellitud kaubale on Ratase sõnul plaan tellida veel juurde 20 000 uut testi, et võimalus ennast testida oleks võimalikult paljudele vajadusel kättesaadav.

Ratase sõnul on Vabariigi Valitsuse COVID-19 komisjonil kindel soov, et meile ei jääks kätte vähem kui 8000 testi. “Reservi peab jääma, sest me peame arvestama sellega, et kroonilised haiged, riskigrupis olevad inimesed, eesliinil töötavad inimesed võivad üks hetk neid teste vajada palju rohkem kui täna,” sõnas ta.

Selle peale nentis aga Urmas Kruuse (Reformierakond), et kuni meil täiendavat varu ei ole, on meil järelikult võimalus teha ainult 2 000 testi.

“Tõsi on see, et küsimus ei ole ju praegu selles, et meil pole laborites võimekust ega ka selles, et pole poliitilist soovi, et inimestele teste võimaldada. Küll aga on probleem selles, et on vaja hoida teatud piiri. Kui levik peaks suurenema ja me ei saa teste kuidagi Eestisse, siis on vaja teatud inimestele igal juhul see võimalus tagada,” vastas seepeale Ratas.

Kristen Michal (Reformierakond) juhtis tähelepanu ka Kuressaare haigla masstestimise drive-in-põhimõttele, millele terviseamet pani käe ette ja uuris seetõttu, mida teeb valitsus selleks, et inimesed saaksid ulatuslikult testida.

Selle peale rõhutas Ratas taaskord, et vähene testimine ei tulene ideoloogiast või soovist, et inimesed ei saaks testida end. “Me ei ole saanud neid teste rahvusvaheliste kaubavedudega liikuma. Kõik soovivad neid teste. Defitsiit on testide osas laiem kui ainult Eestimaa. Täna on teatud kanalite pidi siis asi muutunud paremaks testimise osas ja testid peaksid saabuma reedel,” ütles ta.

Saaremaa ideed kiidab aga Ratas heaks. “Ma arvan, et selline lähenemine on mõistlik. Ja ma tean seda, et seda on plaanis täna rakendada mitmes Eestimaa kohas, kui jõuab tarne, nagu ma ütlesin teile, 20 000, Eestimaale,” selgitas ta.

Ratas tõdes ka, et puudus võib tekkida ka isikukaitsevahenditega. 11. märtsi seisuga on tema sõnul näiteks kaitseprille 2702, kirurgilisi maske üle 200 00, aga prognoositavaks neljaks kuuks oleks vaja üle 8,5 miljoni. Samuti ka näiteks kaitsekitleid oli tema sõnul toona 78 000, vajadus aga üle 200 000. Ratas aga sõnas, et kaitsekitleid on juurde tulemas. “On mingisuguseid positiivseid signaale tulnud isikukaitsevahendite osas, et teatud Aasia tootmised on hakanud taastuma ja saavad hakata kaupa kiiremini saatma. See teema on meil iga päev laual, et saaksime tagada, et isikukaitsevahendid jõuaksid Eestisse võimalikult kiiresti,” ütles ta.