Jüri Ratas: kuigi oleme koroonaviiruse esimese lainega hakkama saanud, siis valmistume selle naasmiseks

 (153)
Valitsuse pressikonverents 23.04.2020
Jüri RatasFoto: Jaanus Lensment

Peaminister Jüri Ratas esines täna täiskogu istungil poliitilise avaldusega.

Peaminister Jüri Ratas tegi täna riigikogus kokkuvõtte kriisiolukorrast ja sellega seoses rakendatud meetmetest ning esitas kriisist väljumise strateegia.

Ratase sõnul seati 9. märtsil kriisiga tegelemiseks kuus eesmärki, mille kaudu on võimalik ka Eesti kriisiga hakkamasaamist tagantjärele hinnata. Nendeks olid: tõkestada koroonaviiruse edasist levikut Eestisse, tõkestada koroonaviiruse kohapealset levikut Eestis, tagada tervishoiusüsteemi toimetulek koroonaviiruse tõrje ja raviga, vältida paanika teket ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust koroonaviiruse leviku tõkestamise ja ravi kohta, tagada inimeste toimetulek koroonaviirusest tulenevate kaudsete mõjudega ja tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.

Ratas selgitas, et koroonaviiruse levik Eestisse pidurdus pärast piiride ajutist sulgemist. Ulatuslikud reisimispiirangud olid hädavajalikud ning pea kõik Euroopa Liidu liikmesriigid taastasid ajutise piirikontrolli. „Loomulikult oleks võinud seejuures olla enam riikidevahelist koostööd ja infovahetust, sest nägime tõrkeid inimeste koju naasmisel ning ka probleeme strateegiliste kaupade transpordiga,“ ütles peaminister. Tema sõnul näitasid need häired, kui suur väärtus ja julgeolekugarantii on hästi töötav Euroopa Liidu ühtne turg ning vaba liikumine. „Usun, et kõik osapooled on kogetust järeldused teinud ning sellest sai õppetund Euroopa Liidu ühtsuse hoidmiseks,“ märkis Ratas.

Seotud lood:

Jüri Ratas rääkis, kuidas eriolukord välja kuulutati. “Selleks ajaks oli kinnitatud 16 inimese nakatumine ja kinnitatud riigisisene viiruse edasikandmine,” ütles peaminister. Ta nentis, et paraku on haigus nõudnud 64 inimelu. Ratas nimetas viirust suurimaks tsiviilkriisiks pärast Eesti iseseisvumist.

Haiguskordaja on aprilli algusest püsinud alla ühe, mis tähendab, et viiruse levimus Eestis on madal. Lisaks on haiglaravi vajavate koroonahaigete arv madal.

Ratas ütles, et eriolukorra alguses sõnastas valitsus kuus eesmärki: tõkestada koroonaviiruse edasist levikut, tõkestada viiruse kohapealset levikut, tagada tervishoiusüsteemi töö, takistada paanika teke, tagada inimeste toimetulek kaudsete koroonaviiruse mõjudega ja tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimetulek.

"Viiruse kohapealse leviku tõkestamiseks astusime mitmeid suure kaasneva mõjuga samme," sõnas peaminister. "Suurt tähelepanu on saanud isikukaitsevahendite hankimine ja eesliinitööliste kaitsmine," lisas ta. Ratas ütles, et see on toimunud teiste riikidega võidu joostes. "Väga oluline oli Eesti enda võimaluste kaardistamine, suutsime näita solidaarsust NATO liitlastega," märkis Ratas.

Ratas loetles ette, mis liikumispiirangud kehtestati, näiteks keelati liikumine Saaremaale või sealt mandrile. "Oleme Eestis saanud hakkama oluliselt leebemate kitsendustega, kui nägime ülejäänud maailma riikides," sõnas peaminister.

"Head kuulajad, kriitilises olukorras on äärmiselt tähtis, et inimesed mõistaksid neile määratud piirangute eesmärke," lausus Ratas. "Kasutasime lisaks meediavõimalustele ka elektronkirju, otsepostitust ja SMS-sõnumeid, milles olid käitumisjuhised ja lisainfo." Peale seda toimusid igapäevased pressikonverentsid. "Kindlasti on ajakirjandus praeguses kriisis kiiduväärselt hästi ja vastutustundlikult täitnud," märkis Ratas. "Terve ühiskond on olnud kriisiinfo ja käitumisjuhistega hästi kursis," lisas peaminister.

Viiruspuhang on taandunud

Ratas lükkas ümber väite, et venekeelse elanikkonnani jõudis info nigelalt, peaministri väitel oli ka venekeelne elanikkond hästi informeeritud.

"Kuigi oleme koroonaviiruse esimese lainega hakkama saanud, siis valmistume selle naasmiseks," märkis Ratas.

Ratta sõnutsi võib Euroala majanduslangus jõuda 7,7 protsendini. "Majandusprognooside tegemine on endiselt väga raske, sest puudub retsept, millega praegust olukorda võrrelda," sõnas ta. Euroopa Komisjon prognoosib Eesti majanduslanguseks 6,9 protsenti, mis on Euroala keskmisest väiksem.

Kuigi Eesti riigivõlg võrreldes SKP-ga teeb Ratta väitel tuleval aastal suure hüppe, jääb Eesti võlg võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega siiski üheks madalamaks.

"Peame siit välja tulema targema, tugevamana ja vastupidavamana," sõnas Ratas. "Mul on hea meel, et oleme näinud kriisis väga selgelt, et Eestis on tarku ja toimekaid inimesi, kes panustasid kiirelt lahenduste leidmisesse."

Ratas märkis, et eriolukorda ei võetud kasutusele kergekäeliselt, hoopis oli kõhklust ja küsimusi. "Olen äärmiselt tänulik õiguskantslerile ja riigisekretärile, kes oma nõu ja soovitusi jagasid," ütles ta. "Valitsuskomisjon on kohtunud 33 korda ja jätkab oma tegevust vastavalt sellele, kuidas koroonaviiruse olukord edasi areneb," ütles Ratas. Ta tänas ka riigikogu operatiivse töö eest, kuna kiiresti võeti vastu seadusmuudatused.

"Viiruspuhang on tänaseks taandunud ja tervishoiusüsteem taastub. Viirus ei ole Eestis kadunud ning ikka ja jälle leiame uusi nakatunuid," nentis Ratas. Ta lisas, et tulevikus saab riik nakkushaiguse levikul paremini hakkama, kuna koroonaviirus oli suur õppetund.

Ratas ütles, et kriis kinnitas, et Eesti inimesed nii linnades kui külades näevad Eestit meie kõigi ühiskonnana.

Saar: valitsus kasutab kriisi selleks, et võõraviha välja elada

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar hoiatas täna riigikogus valitsust kriisis valusalt pihta saanud inimeste turujõudude meelevalda jätmise eest, mis nõrgestab ühiskonda ja toob juurde ebavõrdsust.

"Tervisekriisi kontrolli alla saamiseks pani valitsus elu seisma. Sellega kaasnes inimestele hulk ebamugavusi ja märkimisväärne osa majandust viidi kunstlikku koomasse. Kui jätta sellest kõigest taastumine vaid turujõudude meelevalda, siis sünnib sellest uut häda ja ebaõiglust ning ühiskond saab pihta palju valusamalt, kui solidaarselt ja sidusalt käitudes. Siin peab riik hädasolijaile appi tulema – tänu varasematele valitsustele omab riik praegu väga head võimekust laenu võtta, asi on vaid tahtmises," ütles Saar eriolukorra lõppemisele pühendatud parlamentaarsel debatil.

Valitsusjuht Jüri Ratas ei suutnud Saare hinnangul paraku ka viimastel kuudel täita oma sidusama ühiskonna ehitamise lubadust, millega ta õigustas oma peaministritoolile istumist.

"Just riigi otsuste tõttu on täna raskustes paljud inimesed, kelle tööleping lõppes poolte kokkuleppel või enda algatusel. Nad on end avastanud olukorrast, kus nad peavad hakkama saama heal juhul 189 euroga kuus ja ülikeeruline on leida tööd," märkis Saar. "Ja mida peaksid leiva peale panema need hakkajad inimesed, kes töötanud FIE-na ja kellele riik tuleb veidi appi vaid siis, kui nende käive on olnud üle 20000 euro."

Väikeettevõtja jaoks ei ole sidusus see, kui ta peab laenu võttes maksma suurfirmadega võrreldes kolm korda kõrgemat intressi ning pantima oma isikliku vara. "Kas uus sidusus on see, kui põllumeestel jääb saak koristamata, sest valitsus kasutab kriisi ära selleks, et oma võõraviha välja elada?," sõnas Saar.

Kallas: peaministri algatatud arutelu on näiline

Ajal, kui Skandinaavia riigid kaasasid opositsiooni kriisiotsuste juurde, on tänane valitsusliit üritanud parlamentaarset demokraatiat naeruvääristada/ tappa – riigikogus on tagasi lükatud kõik opositsiooni ettepanekud ja spiiker on teinud katseid opositsiooni tasalülitada, lisas Saar.

"Valitsusel on viimane aeg asuda koostööle ja näidata, et nad tegelikult ka mõistavad enda vastutust viia ühiskond kriisist läbi nii, et kedagi ei jäetaks maha," märkis Saar.

Saar tõi oma kõnes välja ka selle, et Eesti inimesed käitusid tervisekriisis targalt, ettevaatlikult ja solidaarselt. "Seda tehtu hoolimata valitsuse tihtipeale segastest, vastukäivatest ja poliitiliselt egoistlikest sõnumitest," lisas ta.

Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juht Kaja Kallas ütles täna parlamendis, et hoolimata lubadustest ei teinud Jüri Ratase valitsus eriolukorras Riigikoguga mingisugust koostööd.

"Mitte ühtegi ettepanekut ei arvestatud, mitte ühtegi hoiatust ei kuulatud. Tuldi kobareelnõudega, kobareelnõude kobaratega, võeti vastu seadusi, millel ei olnud eriolukorraga mingit seost," loetles Kallas. "Kui palusime Riigikogu suures saalis arutada riigi kriisist väljumisstrateegiat, ei soovinud peaminister tulla Riigikogu suure saali ette. Aga nüüd peale eriolukorra lõppemist ehk post factum teeme siin peaministri algatusel näilise arutelu."

Kallas ütles, et toimunu ei ole koostöö ega Riigikoguga arvestamine. "Tagantjärgi informeerimine ei ole strateegia arutamine. Ülevaadete saatmine ei ole Riigikogu kaasamine," lisas Kallas.

Reformierakonna fraktsiooni juhi sõnul on eriolukord läbi, aga endiselt on palju lahendamata küsimusi ja tekitatud segadust. "Majanduskriis ja rahanduskriis seisab alles ees. Lubatud kiired majandusmeetmed ei ole käiku läinud. Kredexi 1,5 miljardist on ettevõteteni jõudnud ainult 70 miljonit. Neid väljakutseid tuleks tõepoolest lahendada kõik koos, võimalikult laiapindselt, mitte ainult erakondlikult valitsuse kinnistes tagatubades oma tarkusest lähtudes," tõdes Kaja Kallas.

"Peame asjad läbi rääkima enne kui teine laine tuleb. Me ei tohi lasta suvel luhta minna, et sügisel leida end jälle teadmatuses," lõpetas Kallas.