Möödunud aasta lõpus kui avalikkus kihas ja riigikogus tuli arutluse ÜRO ränderaamistiku küsimus, väljendasid Isamaa ja Eesti Rahvuskonservatiivne Erakond (EKRE) kardinaalset vastumeelsust leppega liitumise osas.

Mäletatavasti läks EKRE korraldatud Marrakechi ränderaamistiku vastane meeleavaldus lausa nii tuliseks, et Euroopa Parlamendi saadikule Indrek Tarandile mindi füüsiliselt kallale. Jaak Madison sõnas, et välisminister Sven Mikser on leppe pooldamise tõttu riigireetur. Öeldes, et ta plaanib Mikseri suhtes isegi riigireetmise süüdistuse esitada.

„Sotsid on tänapäeva interrinne. Nad pusivad koos Keskerakonnaga. Pusivad ka koos Reformierakonnaga, kes on sama kahepalgeline," hüüdis Martin Helme toona meeleavaldusel.

Küll aga oli Keskerakond ränderaamistiku pooldaja ja hääletas ka parlamendis selle vastuvõtmise poolt. Jüri Ratas kinnitas ka tänasel valitsuse pressikonverentsil, et ei ole oma seisukohta muutnud. „Kui te küsite, kas ränderaamistiku osas minu positsioon on muutunud, siis ei ole muutunud,” sõnas ta.

Ehk siis ajal, mil Jüri Ratas on peaminister, saame olla kindlad, et Eesti toetab ÜRO ränderaamistikku? „Nagu ma ütlesin, lähtun sellest positsioonist, millest olen kogu aeg lähtunud. Eesti on sellele andnud oma toetuse. Nii nagu välisministeerium on öelnud, siis see ei ole meile kuidagi juriidiliselt siduv ega too uusi kohustusi.”

Nii Ratas kui ka Mikser on korduvalt rõhutanud, et tegu ei ole juriidiliselt siduva dokumendiga ja sellest lähtuvalt ei lasu Eestil uusi kohustusi. Mullu detsembris toimunud ÜRO peaassambleel hääletati globaalse ränderaamistiku poolt. Selle kiitis heaks 152 riiki ja vastu olid viie riigi esindajad.