“Ma pole poliitikas juba alates juunist 2001, kui mind linnapea ametist vabastati,” ütles Mõis Eesti Päevalehele. “Juba siis ei näinud ma põhjust, miks poliitikasse aktiivselt tagasi tulla, ja olen otsinud kohta äris.”

Küsimusele, kas erakondlik kuuluvus hakkas äri segama, vastas Mõis jaatavalt. “Eks see toob kaasa teatud kohustusi ja pead tõstnud rahvuspoliitika ajajaid hakkas minu nimi segama,” märkis ta.

Mõis teatas juba novembris, et lahkub oma ärihuvide tõttu Venemaal Isamaaliidust, kui erakonna poliitika peaks kujunema sedavõrd rahvuslikuks, et seda tõlgendataks venevaenulikuna.

“Ma ei saa kuuluda erakonda, kus minu koostööpartnereid Venemaalt ei sallita,” ütles Mõis novembris BNS-ile.

Oma plaanidest ajalehele Molodjož Estonii rääkinud Mõis väljendas novembris oma vastuseisu Isamaaliidu esimehe kohusetäitja Tunne Kelami suhtes. “Kuid ikkagi — kui Kelam valitakse esimeheks, siis ma ilmselt lahkun Isamaaliidust,” sõnas Mõis ajalehele.

Eesti Päevalehele nimetas Mõis oma kõrvaleastumist poliitikast Eesti majanduse võiduks. “Ärimehena saan palju rohkem Eesti jaoks ära teha,” lausus ta.

Isamaaliidu peasekretär Tarmo Loodus ütles ajalehele, et Mõis lahkus omal soovil ja erakond talle survet ei avaldanud. “Kemplemine, kas Mõis jääb või ei jää, käis pikalt,” nentis Loodus. “Kui saadakse aru, et meiega ei saa koos töötada, siis on parem ära minna.”

Res Publica meediajuht Allar Tankler vastas eitavalt Eesti Päevalehe küsimusele, kas erakond on teinud Mõisale ettepaneku parteid vahetada. “Meil määravad partei näo ära tema liidrid. Ja pean ütlema, et Res Publica liider Juhan Parts on sümpaatne isik,” ütles Mõis novembris ajalehele Molodjož Estonii.

Koos Mõisaga arvas Isamaaliit erakonnast välja ka Sirbi peatoimetaja Mihkel Muti ning Tapa gümnaasiumi direktor Elmu Koppelmanni. Loodus ei osanud Koppelmanni lahkumist põhjendada. “Mitme liikme lahkumise põhjus on, et mõnel ametikohal muutub töötamine võimatuks, kui kuuldakse, et inimene kuulub Isamaaliitu,” lausus ta.