Trumpi ja Putini kohtumine pole iseenesest midagi erakordset. Luik meenutab, et selliseid kohtumisi toimus NSV Liidu ja USA juhtide vahel ka külma sõja ajal. Neil kohtumistel lepiti üldjuhul kokku piirid, mida ei ületata. “Kuid loomulikult esitab Trump sel kohtumisel mitte Euroopa jutupunkte, vaid räägib ikka Ameerika Ühendriikide huvidest lähtuvalt,” rõhutas kaitseminister.

Luige hinnangul on võrdlused Jaltaga kohatud. Ükski Ameerika poliitik ei taha ennast selliste salakokkulepetega siduda. Maailm on nii palju muutunud. Tema arvates on NATO ka piisavalt tugev organisatsioon, et poliitilised värelustele vaatamata tegeleda oma põhitegevusega ehk heidutusega.

Kaitseminister leiab, et Eesti peaks suurendama kaitsekulutusi, aga tema hinnangul tuleks konkreetne protsent erakondade poolt konsensuslikult kokku leppida. Eesti vajab näiteks keskmaa õhutõrjevõimekust, milleks praegu raha ei jätku.

Luik kinnitas, et fikseeritud protsent sisemajanduse kogutoodangust võimaldab Eestil erinevalt paljudest NATO kolleegidest teha väga pikaajalisi plaane ja kulutada seda raha võimalikult efektiivselt.

Vaata erakonna Isamaa portaali Eesti Uudised veebisaadet "Luik grillib" siit.