Kaitseminister rõhutas, et käesoleval aastal astus Eesti väga suure sammu edasi meie julgeoleku kindlustamisel.
Aprillikuust siin paiknevad liitlasväed tugevdavad nii Eesti sõjalist kaitset kui ka heidutust, mis on meie julgeoleku üks peamine alus.
„Meie ülesanne on mõjutada poliitiliselt, psühholoogiliselt, sõjaliselt meie oponenti, andes mõista, et Eestit pole mõtet rünnata. Täna peaks olema kõigile selge, et lisaks meie iseseisvale kaitsevõimele tuleb vastasel tegemist teha liitlasvägedega, sest Eestile tullakse rünnaku korral appi. Raske oleks leida sellest paremat ja selgemat märki kui, et meie liitlased on saatnud oma pojad ja tütred 100 kilomeetri kaugusele Venemaa piirist,“ ütles Luik.
Kõneledes Euroopa Liidu kaitsevaldkonnas toimuvast tõdes Luik, et ehkki EL-ist ei saa ilmselgelt kunagi sõjalist organisatsiooni nagu NATO, pakub EL-is tekkinud uus kaitsepoliitiline hingamine võimalusi Euroopa julgeoleku tugevdamiseks.
Käivitamisel on huvitatud riikide tihedam alaline struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO), mis luuakse veel Eesti eesistumise lõpus, detsembrikuus.
Kõrgemate riigikaitsekursuste eesmärk on tutvustada seal osalevatele poliitikutele, kõrgematele riigiametnikele ja kaitseväelastele, majandus- ja arvamusliidritele, kultuuri- ja haridustegelastele, ajakirjanikele, kolmanda sektori esindajatele Eesti julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikat ning riigikaitse laia käsitlust, suurendada koostööd ning ühiskondlikku sidusust riigikaitse valdkonnas.
Kursuse käigus saavad osalejad ülevaate rahvusvahelisest olukorrast meie piirkonnas, sõjalisest riigikaitsest, siseturvalisusest ja laiast riigikaitsest ning uusimatest arengutest sõjanduses.
Kõrgemaid riigikaitsekursuseid korraldatakse alates 1999. aastast. Kaks korda aastas peetavad kursused on tänaseks läbinud ligi 1800 inimest. Kursuseid korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.
