Jüri Luik: raketijuhtumi uurimine võtab 3-4 kuud. Kogemata rakett lendu minna ei saanud, see ei käi lihtsalt nupulevajutusega

 (238)
Jüri Luik: raketijuhtumi uurimine võtab 3-4 kuud. Kogemata rakett lendu minna ei saanud, see ei käi lihtsalt nupulevajutusega
Foto: Priit Simson

Kaitseminister Jüri Luik sõnas täna Delfile ja Päevalehele antud intervjuus, et Balti õhuturbes osalenud Hispaania piloot oli ülikogenud ning kogemata rakett lendu minna ei saanud. Juhtumi uurimist juhib Hispaania ning tulemusi võib kõige varem oodata aasta lõpus.

Kohe peale intsidenti alustati uurimisi Eestis, Hispaanias ja NATOs. Kas need on juba praeguseks viinud tõele lähemale selle osas, mis sellest raketist võis saada ning mis üldse selle intsidendi põhjustas?

See õppus, mis toimus, seal tõepoolest Hispaania piloot, täpsem oleks öelda Hispaania lennuk lasi välja raketi. Selline juhtum on täiesti unikaalne ja uurimine praegu käib. Laias laastus on kaks verisooni. Üks versioon see, et tegu on inimliku veaga. Ühelt poolt see piloot oli erakordselt kogenud, tal oli üle 3000 lennutunni, kuid loomulikult võib inimliku vea teha ka professionaal. Teisalt tehnilised vead – tegu on uue väga kõrgel tasemel moodsa lennukiga, aga ka tehnilise vea osas veel ühest vastust anda ei saa. Silmaga nähtavat nõrka kohta ei ole leitud. Aga kindlasti vastus sellele küsimusele leitakse. Hispaania valitsus on alustanud mitut uurimist. On täiesti selge, et see pole ühe-kahe nädala küsimus. Seal on hulk protseduure, mis tuleb läbi viia.

Te parandasite ennast, kui ütlesite Hispaania piloodi asemel, et hoopis Hispaania lennuk. Kas pigem võib arvata, et see oli tehniline viga ja lennuk ise alustas seda protseduuri, mis päädis raketi laskmisega?

Seotud lood:

Ma kasutasin sõna lennuk seetõttu, et see hõlmab mõlemat võimalust, et see oli piloodi viga või tehniline viga.

Kuidas raketi väljalaskmine üldse käib? Kas see käib lihtsalt ühe nupuvajutusega?

Ma ei ole muidugi piloot ega õhuväelane, aga teadaolevalt on sellise raketi väljalaskmiseks vaja teha terve rida erinevaid samme. Et keegi läheb juhuslikult selle nupu vastu või kokpitis end liigutades seda nuppu kogemata vajutab, see on täiesti ebatõenäoline. On terve rida kõikvõimalikke toiminguid, mis tuleb teha. Aga, et see juhtuks kogemata niimoodi, et piloot pole teinud toiminguid raketi väljalaskmiseks, see on võimalik ainult tehnilise vea korral.

Kui palju neil õppustel neid toiminguid läbi harjutatakse kuni sinnamaani, et jääb veel viimane samm raketi laskmiseni?

Ma ei oska tehniliselt sellele küsimusele praegu vastata. Seda uurimine peakski selgitama.

Kas me võime olla kindlad, et Hispaania lennukid, mis Leedus paiknevad, on tehniliselt korras?

Üldiselt võime selles kindlad olla, sest tunneme hispaanlasi ja nende lennukeid. Selles mõttes, et Hispaania on käinud õhuturbes viis korda, nad olnud väga aktiivsed osalejad kogu oma meeskonnaga ja suure innukusega. Loomulikult on olnud see konkreetne intsident, aga seda tuleb vaadata muust täiesti eraldiseisvalt. Meie oleme Hispaania lennuväe rolliga Balti õhuturbes väga rahul ja me loodame, et uurimine selgitab kõiki asjaolusid, mis seal tegelikult juhtus. Meil on täielik usk oma liitlase tegevusse.

Millal neid uurimistulemusi oodata võib?

Praeguste andmete järgi hispaanlaste uuringud võivad lõppeda kolme-nelja kuu jooksul. Meie oma analüüs ei keskendu tehnilistele probleemidele, ka mitte piloodi rollile, sest see on kõik hispaanlaste käes. Eesti, kui intsidendi toimumise riik, saab üle vaadata kõik protseduurid, mis puudutavad lennuväe harjutusalade piiritlemist, tsiviillennunduse teavitamist ja õppuste hoidmine lahus neist teedest, kus lendavad tsiviillennukid ja esmase analüüsi põhjalt võib öelda, et Eesti poolsed protseduurid on korras. See kõik toimib vastavalt rahvusvahelisele nõuetele ja võime olla kindlad, et neid protseduure järgides on ohutus tagatud.