Toonase välisministri, praeguse Eesti suursaadiku Venemaal Jüri Luige sõnul oleks selle leppe allkirjastamiseta jäänud hiljem ära ka Eesti NATO-sse astumine, vahendab ERR Uudised.

„Meie seisukoht oli väga selge - me kirjutame need lepingud alla juhul, kui nad arvestavad Eesti huvisid. Meie suur trump oli muidugi see, et rahvusvaheline kogukond – Ameerika Ühendriigid, kelle roll oli väga suur. Samuti Rootsi, kes koordineeris välisriikide ühisrinnet,“ ütles Luik, „Aktuaalsele kaamerale“.

Luige hinnangul oleks vägede väljaviimisega viivitamine tähendanud mahajäämist sellest Kesk- ja Ida-Euroopa lainest, mis võimaldab Eestil täna olla Euroopa Liidu ja NATO liige.

Riigikogu ratifitseeris lepped 1995. aasta detsembris. Augusti lõpuks olidki okupatsiooniväed sisuliselt Eestist läinud. Viimane laev Vene vägede ja tehnikaga lahkus 30. augustil. Päev varem võeti üle Ämari lennuväli. Paldiskis jätkusid tuumareaktori demonteerimistööd veel aasta.