"On positiivne näha, kuidas Eesti eesistumisel kokkulepitud plaanid on nüüdseks vilja kandnud ning Euroopa Liit on hakanud aktiivselt rahastama Euroopa kaitsetööstust arendamaks Euroopa kaitsevõimet ja millest lõikavad kasu ka Eesti kaitsetööstuse ettevõtted," sõnas Luik pärast kohtumist.

Lisaks arutati Kaitseministrite kohtumisel kuidas tugevdada Euroopa relvajõudude operatsioonilist võimekust, kaitseinitsiatiivide ja koostöö edasisi arenguid ning kaitse-eelarveid. Kaitseminister Luik rõhutas, et kaitsekulutustes ei saa teha järeleandmisi majandusliku surve tõttu, kuna ohud millega silmitsi seisame ei ole muutund. Lisaks tõi kaitseminister välja, et investeeringud kaitsesse mängivad olulist rolli majanduse taaskäivitamises.

"Tõsiseltvõetava Euroopa kaitsevõime saavutamine ei ole võimalik ilma vajalike investeeringuteta, küsimus ei saa olla kui palju kaitse-eelarveid tuleks kärpida kriis ajal, vaid kui palju on vaja lisa investeeringuid, et saavutada meie ambitsioonitase," sõnas Luik.

Eesti eesistumise ajal ning Eesti juhtimisel lepiti kokku Euroopa kaitsepoliitika ja kaitsetööstuse tegevuskavades, mille üks põhielement oli Euroopa kaitsefondi rajamine. Selle raames rahastatakse praeguste ettepanekute alusel üle 8 miljardi euro eest Euroopa kaitsetööstuse arengut 10 aasta jooksul. Eesti on ka üks seitsmest Euroopa Liidu liikmesriigist, kelle ettevõte juhib kaitsetööstuse konsortsiumi.