“Teine küsimus on see, et alati võib toetuse kahanedes üritada raha teenida,” lausus ta Delfile. “Seda saab ka korraldada, kui me avardame oma repertuaaripoliitikat, pingutame programmi koostamisel ja selle väljamõtlemisel.”

Leiteni sõnul tuleks unustada ka heldekäelised honorarid. “Oluline on see, kui palju ja mis hinnaga ostavad pileteid inimesed siin kodusaalides, keda peab võluma tegema otsust tulla kontserdile. Seda saab teha ainult väga hea programmi ja hea esitusega,” ütles ta.

“Siinkohal kutsuksin Eesti muusikuid natuke vähem ennast imetlema ja kiitma oma maailmatasemelisust. Otsustab, kui konkurentsivõimelised oleme maailmaturul,” osundas Leiten. “Muusikaturu keeles: pole oluline, et sind kutsutakse Covent Garden’isse või Albert Hall’i — oluline on, et sind kutsutakse sinna tagasi.”

Sama kehtib Leiteni sõnul ka teiste muusikavaldkondade kohta peale tõsise muusika. Ta tõi heaks näiteks tänasest edukast majandamisest Eesti Filharmoonia Kammerkoori. “Nii, et….tööd ja ainult tööd tuleks teha.”

Leiteni sõnul on kindel, et rahvuslikku sümfooniorkestrit on Eestile vaja. “See ei kuulu vaidlustamisele,” sõnas ta. “Muude muusikaasutuste, sealhulgas eksklusiivsena tunduv kaks ooperimaja Eestis — olen ka positiivne, kuid lõppude lõpuks otsustab meie maksevõime. Ärgem unustagem, et Kesk-Euroopas on suletud nii orkestreid kui teatreid.”

Mis puutub muusikute palka, siis leiab Eesti Kontserdi direktor, et orkestrantide keskmiselt 13 000 krooni suurune palk on kahtlemata väike, kuid vaba raha ei ole kusagilt võtta. “Palk sõltub meie riigi maksevõimest. Kel jääb väheks, siis alati on võimalus oma kunsti edukamalt müüa väljaspool Eestit. Ja tulla õhtul lennukiga koju tagasi,” leidis ta.