Jüri Estam: Euroopa üle valitsevad 28 salapäratsejat
Keda esindate Euroopa Parlamendis? Ennast, koduerakonda, Eestit või fraktsiooni, kuhu Euroopa Parlamendis kuulute?
Nagu igal erakonnal, on Libertasel programm ja eesmärgid. Ootame, et meie poliitikud Euroopa Parlamendis talitaksid vastavalt. Ometi oleneb tegelikus elus palju Brüsselisse lähetatu mõistusest, südametunnistusest ja suutlikkusest lahendada probleeme kohapeal. Eelkõige esindavad Libertase inimesed europarlamendis valijaid.
Olete te kindel, et Euroopa Parlament, selle eesmärgid ja võimalused on Eesti valijale arusaadavad ja läbipaistvad?
Vaatamata kõikvõimalike eurobüroode eksisteerimisele Eestis, ei ole Euroopa Parlament, selle eesmärgid ja võimalused Eesti valijale sugugi arusaadavad ja läbipaistvad. Libertase prioriteedid asetavad pearõhu (väikeriidike kaitsega võrdsel tasandil) sellele, et Brüssel tuleb panna valijate ees vastutama. Praegu otsustab Euroopa tuleviku üle suures osas vaid 28 volinikku, kellest ükski pole rahva poolt valitud.
Need 28 on suured salapäratsejad. Praegune direktiivide ajastu meile ei meeldi. Kui saavutame selle, et Euroopa struktuurides teevad seadusi vaid valitud isikud, kui saavutame selle, et suurem osa otsustest langetatakse riigikogu poolt, kui saavutame selle, et Euroopa tehnokraatide mikroreguleerimisele pannakse lõpp, siis saabub ka aeg, mil Euroopa Liidus toimuvast räägitakse ausalt.
Soovitame anda hääl Libertase nimekirjale, kuna meie kavatsus ongi viia Euroopas läbi euroremont! Demokraatia ja läbipaistvus - need ongi meie tuntumate lipukirjade hulgas. Oskame ja suudame lõpetada laristamise (ka selles küsimuseks on peamiseks abinõuks läbipaistvus). Meie oskame, tahame ja suudame anda Eesti majandusele uue tõuke Brüsseli kaudu.
Kuidas hindate seni Eesti saadikute poolt tehtud tööd Euroopa Parlamendis?
Tunne Kelam paistab olevat ainus, kes Brüsselis tööd tõesti tõsiselt võttis. Raske öelda, kes oli järgmine kõige efektiivsem. Võimalik, et Marianne Mikko. Pingerea alanedes järgnevad vist Andres Tarand ja Katrin Saks, ja eriti vähe paistsid meile silma Siiri Oviir ja Toomas Savi.
Libertase ridadest ei lähetata kedagi Brüsselisse jooma lobistide pakutud kallist punast veini. Oluline on ka see, et Jüri Estam pole peibutuspart. Olen elukutseline kommunikatsiooniinimene, aktivist ja lobist. Usaldage mind! Võimaldage mul panna 3-4 Libertase töötajast koosnev abiliste grupp tööle.
Ärge unustage, et Libertase n.ö. keskaparaadil on juba praegu Brüsselis suur hulk käsi tööle pandud. Jüri Estam ei erine oma tausta poolest oluliselt Toomas Hendrik Ilvesest, selle erinevusega, et Estam võib osutuda president Ilvesest teotahtelisemaks.
Libertas eristub kõikidest teistest Eestis konkureerivatest erakondadest selle poolest, et kujutab endast suurt ja kasvavat üleeuroopalist jõudu. Eesti kohalikud erakonnad osutuvad tulevikus Libertase kõrval kääbusteks, kui vaadata asju suures Euroopa plaanis.
Mis on järgmise viie aasta jooksul Eestile Euroopa Parlamendis kõige olulisem?
Ida-Euroopa on majanduslikus ja sotsiaalses kriisis. Oleme märgatavalt hullemas olukorras, kui see mida ameeriklased, lääneeurooplased ja teised jõukad ühiskonnad on praegu kogemas. Solidaarses Euroopa Liidus oleks selline situatsioon lubamatu. See on lausa silmakirjalik.
Majanduskriisi ajal tuleb nõuda abi rikkamatelt riikidelt või õigemini abi selleks, et inkubatsioonimeetodi läbi jõuaksime end kindlustada sedavõrd, et tulevikus pole enam vaja abi küsida. Et seisaksime kindlalt kahel jalal, ei peaks südant valutama ega häbenema.
Euroopa Liit kui selline vajab väga tõsist reformimist. Kui Eestis ei oleks tööpuudust, oleks Libertas pööramas kogu oma tähelepanu EL reformimisele.
Me ei taha Lissaboni lepet. Libertas kukutas selle Iirimaal läbi. Tahame paremat, lühemat ja rahvale arusaadavat Euroopa alusdokumenti. Dokumenti, mis ei ohusta eesti rahvuse ja kultuuri püsimajäämist. Igas Euroopa riigis tuleb korraldada rahvahääletus Lissaboni leppe asemele tuleva uue alusdokumendi ehk harta saatuse otsustamiseks.
Kuidas kavatsete Eestis ja mujal Euroopa Euroopa Parlamendi mainet tõsta?
Euroopa Parlamendi mainet saab tõsta ainult juhul, kui sellele antakse seaduste algatamise õigus ja Euroopa Komisjon lõpetab seaduste ning direktiivide koostamise. Reeglina ei panda neid Komisjoni otsuseid isegi hääletusele. Aga just volinikud teevad koos oma bürokraatide armeega 80% normatiividest, mis mõjutavad eesti inimeste elusid. Brüssel tuleb panna valijate ees vastutama. Seadused peavad tulema altpoolt ja vastama valijate reaalsetele ootustele. Kui rahva mandaadita bürokraadid lõpetavad otsustamise ja suurem osa seaduste loomisest toimub uuesti riiklikes parlamentides, siis paraneb ka Euroopa Parlamendi maine. Pole vaja Euroopa rahvaste käitumist kaugjuhtimispuldi abil reguleerida, ei vaja me mingit EL mikroreguleerimist.
Peate normaalseks, et Euroopa Parlamendi palkade, päevarahade ja teiste hüvede süsteem on avalikkusele läbipaistmatu?
Peame ebanormaalseks, et Euroopa Parlamendi palkade, päevarahade ja teiste hüvede süsteem on avalikkusele läbipaistmatu. Sellele Libertas - uus üle-euroopaline jõud - pidevalt ja väsimatult rõhub. "Mõistlikult kulutav Euroopa Liit" - see on meie peamisi valimislubadusi.
5% toetustest, mida EL möödunud aastal välja maksis, läksid lihtsalt luhta. Lubamatu lohakus. Libertas nõuab, et Komisjon peaks järgmiseks kaheks aastaks koostama 160 miljardi krooni suuruse kokkuhoiukava. 85 miljardit möödunud aastal raisatud eurot oleks kulunud marjaks ära, uute töökohtade loomiseks! Libertas näitab valijatele luubi abiga, kuidas EL vahendeid kasutatakse.
Kas energiajulgeolek saab uue koosseisu kõige teravamaks küsimuseks?
Olenevalt sellest, kuidas Venemaa ja Euroopa suurriigid käituvad, võib vastus vabalt olla "jah". Leiame, et olulistes küsimustes peab juhtroll olema Euroopa Parlamendil, mitte Komisjonil ja Nõukogul. Sellistel puhkudel, kui üks EL liikmesriik või mitu liikmesriiki tahavad astuda samme, mis kahjustaksid teiste liikmesriikide huve, on kõigepealt vaja teha kuluaarikõnelustes heaga kõik, mis meist oleneda võiks. Ent lõpuks tuleb suud ikkagi vajaduse korral europarlamendi istungeil puhtaks rääkida, otsused seal langetada.
Kas Euroopa Parlament on Venemaa suhtes olnud seni liiga leebe?
Jah ja ei. Euroopa Liit võiks teha palju rohkem selleks, et Venemaal ei kestaks lõputult autoritaarse kapitalismi ja nn. "juhitud demokraatia" väärnähtused. Sellised väärnähtused tekitavad probleeme Venemaa naabrile, Euroopa Liidule. Ei saa kätel istudes pealt vaadata, kuidas Venemaa pretendeerib jälle mõjusfääridele.
Samas tuleb psühholoogiliselt ja emotsionaalse intelligentsiga käituda. Keegi ei armasta seda, kui talle öeldakse, et on loll või halb. Sellega ei saavuta eriti palju. Euroopa Liit peab ise demokraatlikumaks saama, enne kui saab teistele pretensioone esitada. Ometi tugineb Lääne tsivilisatsioon teatud normidele nagu sõnavabadus ja ideele õigusriigist, jne. Nende normide täitmist on võimalik mõõta ja hinnata.
Agressiivset või siis ebakultuurset käitumist ei tohi vaadata läbi sõrmede, ükskõik, kus need probleemid ka ei esineks. Kuidas täpselt positiivseid muudatusi Venemaal esile kutsuda saab, see on osaliselt juba serveerimise, aga ka tingimuste püstitamise küsimus. EL-il on hoobasid selleks, nii nagu Venemaa hoobasid kasutab. Solvata pole vaja, aga selgroo kasvatamine ei teeks Euroopa ladvikule halba. Heanaaberlikud suhted oleks see, mida meie soovime.
Te võitlete Euroopa ühisturu eest või arvate, et riigid peaksid oma koduturgu ning kohalikke tootjaid enam kaitsma?
Libertas toetab ühisturgu, milles on rohkem konkurentsi, vähem regulatsioone ja keskusest tulevaid piiranguid ning ettekirjutisi. Pole meil vaja ametnike Euroopat. Toetused peaksid olema võrdväärsed, sellises ulatuses, nagu neid üldse eksisteerib. Tahame, et Eestis oleks maal hea elada ja et perefarmid ning väikeettevõtted õitseksid nii maal kui linnas.
Monopolid on meile vastumeelsed. Finantsturud ei ole kusagil olnud küllalt targasti reguleeritud, kahtlemata ei tohi lasta Euroopa Liidule ja liikmesriikidele, eriti aga Eestile strateegilistes harudes valitseda stiihial. Oleme sellegi poolest ettevaatlikud sekkumismeetmete suhtes, ja näeme vabas ettevõtluses lahendust paljudele probleemidele.
Eesti ja teised Ida-Euroopa maad on tegelikult endiselt üleminekuolukorras. Protektsionism ei ole pikas perspektiivis lahendus. Ometi võivad kaitsemeetmed anda head lühiajalist efekti neid kasutavatele riikidele, eriti situatsioonis, kus konkureerimistingimused vaeste ja rikaste vahel on silmnähtavalt ebavõrdsed.
Miks peaks Eesti olema ebavõrdses olukorras võrreldes maailma rikaste riikidega? Mängureeglid, mis meid vaeste riikide ringi pikaks ajaks sulgeda võivad, on ebaõiglased. Väikesed riigid on eriti haavatavad. Olla kaitstud - see kuluks nii eesti töötavatele inimestele kui töötutele ära.
