Jüri Ennet: eelkõige tuleks tagada erihooldekodu patsientidele vajalik ravi

 (21)
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA
Jüri EnnetFoto: TERJE LEPP

Psühhiaater Jüri Enneti sõnul ei ole Eesti erihooldekodude hoolealustega viimasel ajal juhtunu puhul küsimus ainult rahastamises, vaid probleem on laiem ja eelkõige tuleks tema sõnul tagada patsientidele vajalik ravi.

"Ma näen probleemi selles, kuidas tagada vajalik ravi," ütles Ennet Delfile. Tema sõnul võiks hooldekodudes olla rohkem meditsiinipersonali.

"Ja meeste lõhna on hooldekodudes liiga vähe, personali hulgas võiks olla rohkem mehi," lisas Ennet, kelle sõnul aitaks Kalevipoja väljanägemisega mehed juba iseenesest erihooldekodus korda hoida.

Täna hooldekodudes töötavatele sanitaridele ja hooldajatele paneks ta igale poole pronksist ja marmorist monumente. „See on ime, et nad seda tööd nii madala palga eest teevad,“ lausus Ennet.

Psühhiaater Ennet ei kiirustanud süüdistama ka hoolekodu patsiente. „Süüdlasi ei tule otsida, otsida tuleb lahendust, et tulevikus vägivalda vähem oleks,“ sõnas ta.

„Vägivalda on koolis, kodus ja riikide vahel,“ sõnas Ennet. „Vägivald ei ela ainult erihooldekodus, aga kui ravi on puudulik, teeb haigus vägivalla hirmsamaks.“

Kui ravi on korralik, siis on tõenäosus väiksem, et midagi halba juhtub, aga üldiselt ei saa Enneti sõnul haigete inimeste puhul midagi välistada. „Seda juhtub Eestimaal, Soomemaal ja mujal,“ sõnas ta. „Ja selleks, et kellelegi tekitada näiteks taburetiga surmavaid vigastusi, läheb viis sekundit.“

Seotud lood:

Enneti sõnul ei tohiks ühe hooldekodu näitel tekitada murdlainet ja ta tõi võrdluseks, et igal hommikul teatab politsei kui palju võeti kinni alko- ja narkojoobes juhte, mis on tema sõnul palju suurem oht ühiskonnale, kui üks juhtum erihooldekodus.

„See, mis on ühiskonnas, on suuremal või vähemal määral ka haigete inimeste mõtetes ja tegudes olemas,“ kõneles Ennet, kelle sõnul psüühiliste häiretega inimestel avaldub taluvuselävi madalamal ja nad kaotavad kontrolli kergemini kui terved inimesed. „Kui nad saavad ravi, siis haigus ei avaldu, aga kui ravi ja jälgimine jäävad nõrgaks, avaldub haigus kergemini.“

Enneti sõnul vajavad psüühiliselt haiged inimesed erilist kohtlemist oma igapäevaelu korraldamisel ja teised seda kõrvalt ei näegi, kuidas vaimuhäiretega inimese mõtted liiguvad. Samuti võib hooldekodus viibiva inimese seisund muutuda. „Kui eile või üleeile oli inimene ühes seisundis, siis mingi nähtud film või mõni muu situatsioon võis inimeses kutsuda esile vägivalla,“ sõnas Ennet.

Enneti sõnul on vaimuhaiguse oluline iseloomulik tunnus haiguskriitika puudumine. „Kui inimese süda, maks või kops valutab, siis ta ütleb seda teistele ja tahab abi saada, aga psüühiliste haigete puhul patsient ei tunnista ise haigust,“ rääkis ta. „See teeb ka ravi tagamise keerulisemaks kui tavainimestel.“

Ennet lisas, et kuriteo puhul tehakse inimesele kohtupsühhiaatriline ekspertiis ja süüdimatud inimesed saadetakse ravile Jämejalga.

Eelmisel reedel peksis Jõgevamaal asuvas erihooldusteenust osutavas Võisiku hooldekodus 19-aastane neiu käte ja jalgadega 45-aastast naist. Kannatanu toimetati TÜ Kliinikumi, kus ta hiljem suri. Neiu toimetati psühhiaatriakliinikusse.

Juhtunu asjaolude selgitamiseks toimub kriminaalmenetlus tapmise paragrahvi järgi.