Jürgen Ligi vastused kümnele kriitilisele küsimusele: ESM pole imperialistlik koletis

12 ühiskondlikku organisatsiooni ja 45 inimest saatsid täna avalikult rahandusminister Jürgen Ligile järelepärimise, tundes muret kümne Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) puudutava küsimuse üle.

Täna pärastlõunal saatis minister Jürgen Ligi Delfile neile küsimustele vastused.

Ministri sõnul on ESM EL-i liikmete omanduses abivahend eelarve- ja teiste majandusprobleemide vältimiseks, mitte tekitamiseks.

Miks nõustusite European Financial Stability Facility (EFSF) ajutise - ja hiljem Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) nime kandva alalise päästemehhanismi asutamisega, kuigi Euroopa Liidu leping ning ka selle täiendatud versiooni artikkel 125 keelab teiste liikmesriikide ja nende organite osas rahaliste kohustuste võtmise? Nimetatud kohustuste võtmise vastuolu kehtiva õiguskorraga kinnitab fakt, et koos otsustega luua alalised päästemehhanismid otsustati teha täiendus ELTL artiklisse 136, mis hakkab lubama selliste mehhanismide loomist. Kuna nimetatud muudatus ei ole tänaseni jõustunud, siis palume selgitada, miks Te olete seisukohal, et ESM ja EFSF leping ei ole vastuolus ELTL artikliga 125?

Vastuolu korral kehtiva õiguskorraga oleks see vaidlus juba kohtus. Otsus tulenes meie õigustest ja vajadustest stabiliseerida EL majandust. Riigikogu on Eesti EFSFi liikmelisuse 2011 sügisel kinnitanud (Eesti ei olnud EFSFi asutajaliige, kuivõrd selle loomisel 2010 ei olnud me veel euroalas) ja õiguskantsler pole seda vaidlustanud. Päästemehhanismi puudumine pole muud kui tegematajätmine Euroopa õiguses ja ESM saab minu hinnangul selle osaks mõne aastaga. Praegu luuakse ESM euroala riikide initsiatiivina, mis ei johtu Euroopa õigusest otsese kohustusena, aga ei ole ka keelatud.

Palume selgitada, miks oli vaja moodustada EFSF eraõigusliku juriidilise isikuna Luksemburgis ja miks ei kasutatud selleks rahvusvahelise organisatsiooni vormi?

Sest see oli akuutses kriisis ainus kiire ja käepärane lahendus. Kuid juba EFSFi loomisel nähti ette selle ajutisus ja hilisem asendamine.

Kuidas välistate riski, et võimalike tõsiste finantsprobleemide puhul ei saa Eesti ESM-st mitte kunagi abi, sest meie finantsraskused ei kasva kunagi nii suureks, et see hakkaks ohustama EL kui terviku finantsstabiilsust? Palun edastage viited, millistest allikatest on võimalik veenduda, et väikeriikide abivajaduse puhul ei arvestata nõuet, et neid tabanud kriis peaks ohustama kogu euroala.

Selle välistab ESMi leping, mis annab abivõimaluse kõigile ja väiksus pole takistus. Küll aga on takistus suurus, Saksamaa näiteks ei saa sellele abile reaalselt loota. Aga ebastabiilsuse allikaks on ka väike riik, pelgalt fakt, et veel üks riik on abivajadusega üllatanud, viib turud allapoole.

Teie osalusel ja heakskiidul asutamisel olevale ESMile ja kõikidele tema töötajatele on antud erilised privileegid ja immuniteet s.h see, et organisatsiooni vahendid, otsuste menetlust ja langetamist kajastavad dokumendid on salajased ning otsuseid langetavad ametiisikud on puutumatud. Seega ei saa nimetatud isikuid isegi Euroopa kohtusse ega ühegi riigi või rahvusvahelisse kriminaalkohtusse kaevata. Palume selgitada, millised õiguslikud lahendused on mõeldud olukorraks, kui ESM juhtorganite liikmed või töötajad peaksid toime panema näiteks finantskelmuse ESM varade suhtes?

See on rahvusvaheline tava sarnaste organisatsioonide jaoks ja puudutab ainult tööalaseid otsuseid. Selle põhjal näiteks, et keegi abi sai või ei saanud, ei saa ESMis töötavaid ametnikke vastutusele võtta. Küll aga teame IMFi näitel, et vastutusele saab võtta muis asjus kasvõi tippe.

Mõistame riigikohtu lahendi valguses, et ESM ei ole EL õigus, kuid on siiski EL õigusega seotud. ELTL artikli 296 lõike 2 järgi eksisteerib Euroopa Liidu õiguses nõue, mille kohaselt peab õigusaktis põhjendama, mis on langetatud valikute põhjuseks. ELTL teise lisaprotokolli artikli 5 kohaselt „[]iga seadusandliku akti eelnõu peab sisaldama üksikasjaliku seletuse, mis võimaldab hinnata subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimist“. ESM lepingu eessõnast ei ole võimalik tuvastada põhjendust, miks ESM-le ja kõigile tema töötajatele peeti proportsionaalseks ja vajalikuks ette näha kõik eelloetletud immuniteedid. Sellega seoses palume teatada, millisel Eesti riiklikul kodulehel ja Euroopa institutsioonide ametlikul kodulehel on võimalik leida vastavad põhjendused ja selgitused?

Loe eelmist vastust. Ma ei loe küsimust nii oluliseks, et oleksin pidanud vaidlustama tavasid või peaksin sekkuma selgituste avalikku esitamisse.

Riigikohtus väitsite, et ELAK komisjonis arutati põhjalikult „erandkorras ühehäälsuse põhimõttest loobumist ja ka 85% häälteenamuse nõude sisseviimist“, enne kui sellega nõustusite. Kuivõrd olete rõhutanud seda, et otsus on tehtud läbipaistvalt, oleme püüdnud leida internetist ELAKi koosoleku arutelu käiku jälgida võimaldavat infot, kuid see ei ole õnnestunud. Sellega seoses palume teatada, kus Eesti riiklikul kodulehel ja Euroopa institutsioonide ametlikul kodulehel on võimalik leida põhjendused selle kohta, millised argumendid olid kaalumisel just sellise hääletusmehhanismi kasuks otsustamisel? Samuti palume teatada, miks ei olnud võimalik kasutada ELL artiklis 16 lõikes 4 väljatöötatud häälteenamusel hääletamise võimalust, mida seni 27 liikmesriiki on pidanud piisavalt paindlikuks ja samas väikeriikide huve arvestavaks ning mis samuti välistab üksikute liikmesriikide võimaluse olulisi otsuseid blokeerida? Millised olid ülekaalukad avalikust huvist tulenevad kaalutlused, mis sundisid häälteenamusel lähtuma üksnes kapitalist ja hoiduma täiendavast liikmete häälteenamuse nõudest ja seeläbi vähendama võrreldes EL õigusega Eesti hääle kaalukust häälteenamusega otsustamisel?

Nagu ka Riigikohtus selgitasin, on ESM tema liikmete huvides loodud koostöö vorm ja väikeriigid sõltuvad koostööst ning rahvusvahelisest keskkonnast kõige rohkem. Finantskriisi mõjud Baltikumis on otsene kinnitus sellele. Sellest tulenevalt oleme ülimalt huvitatud, et ESM töötaks ja et pisiosaluse tühi jonn ei blokeeriks akuutselt olulisi otsuseid, ei paneks seisma kogu suurt rahapanust. Eesti pole see jonnija olnud, valimispalavikus on see oht olnud aga reaalne mõnel teisel juhul. Mõelgem ennast reeglina ikka enamuse poolel asuvaks ja riigiks, kes vastuhaku korral leiab liitlasi. Mina olen need leidnud näiteks ESMi osaluse vähendamiseks Eesti jaoks. Valdav hulk ESMi otsuseid on konsensuslikud ja see on alati ka Euroopa koostöö eesmärk. Kui küsimusest õieti aru saan, siis pean juhtima tähelepanu, et rahalise panuse korral on häälte arv sellest reeglina sõltuv.

Palume selgitust, kuidas oleks Eesti Vabariigil võimalik väljuda ESM lepingust, kui me ei jõua enam meile võõraste isikute poolt pealepandud finantskohustusi täita. ESM lepingus puuduvad sätted sellest väljumise kohta. Lissaboni lepingu ühe suure edasiarendusena teavitati avalikkust sellest, et „Esimest korda on lepingus sätestatud liikmesriigi võimalus soovi korral Euroopa Liidust lahkuda ning esitatud kord, mida sellisel juhul kohaldatakse.“ 5 Miks on ESM Eestile olulisem kui EL selliselt, et EL liikmelisus on seatud võimalusega lahkuda, kuid ESM-ist lahkuda ei saa? Kas me saame õigesti aru, et ESM jääb pöördumatult siduvaks kõikidele tulevastele Riigikogu koosseisudele isegi siis, kui Eesti teoreetiliselt EL-st Lissaboni lepingus toodud menetlusega lahkub? Millisest allikast on võimalik lugeda selle teoreetilise, kuid seadusega selgelt ettenähtud olukorra kohta?

Kui selline lahkumise huvi päevakorda tõuseb, saab selle protseduuri loomise algatada. Aga ka eurotsooni loomise ajal ei rääkinud keegi lahkumistest. Kuivõrd ESM on loodud stabiilsust looma, ei ole ju vaja viimast õõnestada lahkumisähvarduste ja -protseduuridega. ESMile hakatakse andma edasi laenamiseks soodsatel tingimustel laenu juhul, kui ta koostöö ja üksmeel on kindel.

Käesoleva aasta 9. juunil toimus Euroopa Keskpanga ja liikmesriikide rahandusministrite ühine nõupidamine, millel Keskpank tegi ettepaneku panna „senior pointholderid“ vastutama nende poolt antud ebamõistlike finantskohustuste eest. Liikmesriikide rahandusministrid lükkasid nimetatud ettepaneku tagasi. Milline oli, hr Jürgen Ligi, Teie seisukoht nimetatud ettepaneku osas ja kas ka Teie arvates peaksid nimetatud isikute poolt võetud riske kandma Eesti maksumaksjad?

Pointholderi mõiste on mulle tundmata, ka ei tea ma sellisest ühisnõupidamisest, sest sel ajal olid ministrid hoopis eurogrupis. Ka seal ei tulnud esile vastuolusid rahandusministrite ja Euroopa Keskpanga positsioonides, küll aga vaieldi sellise praktilise asja üle nagu Hispaania panganduse kapitaliseerimine. Ükski minister ei nõustunud oma maksumaksjate raha kinkimisega pangaomanikele ega teistele investoritele. Erinevate kreeditoride, sealhulgas senior bondholderite, vastutus otsustatakse Hispaania panganduse restruktureerimise käigus selliselt, et maksumaksjate koormus kapitaliseerimisel oleks minimaalne.

Kust plaanite Teie, hr rahandusminister võtta need miljonid eurod, kui ESM otsusega nõutakse Eesti Vabariigilt seitsme päeva jooksul miljonite eurode ülekandmist ESM’i või selle järeltulijate arvele? Kas sellise kiirusega on võimalik kasutada Vabariigi Reservfondi vahendeid või plaanite hankida neid turult olukorras, kus ka teised riigid peavad tegema sama ning ülenõudlusest johtuvalt tõstavad kapitaliomanikud oma kasumimarginaali nõudeid?

Seismest päevast kipuvad rääkima muinasjutud. ESM pole imperialistlik koletis, ta on liikmete omanduses abivahend eelarve- ja teiste majandusprobleemide vältimiseks, mitte tekitamiseks. Fond teeb finantsjuhtimise instrumentidega kõik vajaliku, et oma kohustused tagada. Ootamatu rahavajaduse tekkeks peab ESM olema tühjaks laenatud, ta peab olema oma reservid ära söönud, ja kõik laenu saajad kuulutama end korraga maksejõuetuks. Et käiku läheks maksimumnõue Eesti vastu („veerand või kolmandik eelarvest“, nagu on räägitud), peaks lisaks kõik mitte-AAA riigid ning vähemalt 1 AAA riik oma kohustused fondi ees täitmata jätma. Aga nagu kõik Eesti kohustused, tuleb ESMiga seotu katta eelarvest, kus määratakse muuhulgas ka kassareservi ja kassalaenu limiit. Häda korral pole välistatud ka laen.

Olete korduvalt selgitanud, et otsused Euroopa keskpangas võetakse vastu konsensuslikult. Arusaadavalt on teil selle väite toetuseks olemas ka allikas. Palun teavitage, kas viimase kolme aasta jooksul on Euroopa keskpangas konsensuslikult vastu võetud kõik otsused või on tehtud otsuseid ka häälteenamuse põhiselt?

Ma ei ole Euroopa keskpanga otsuste teemal tegelikult midagi öelnud, ma ei tööta seal, mul pole ka allikat ega ole ma volitatud neid kommenteerima.