Jürgen Ligi: Tsahkna õngitses pensioniea tõstmise ettepanekuga vaid kiitust

 (70)
Jürgen Ligi
Jürgen LigiFoto: Tiit Blaat

Reformierakonna riigikogu fraktsiooni liikme Jürgen Ligi sõnul tegi Taavi Rõivase valitsus ära kõik olulised pensionisüsteemi puudutavad otsused, kuid toona jõudis avalikkuse ette vaid pensioniea tõstmise plaan.

Eile õhtul kirjutas Ligi Facebookis, et uue valitsuse plaan, mis näeb ette, et I samba pensioni suurus hakkaks edaspidi sõltuma töötatud ajast, on tema arvates mõnitav eelkõige kvalifitseeritud töötajate suhtes ning võtab ära stiimuli maksta palka ausalt.

Endine sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna polnud temaga nõus. “Piinlik on kuulata Reformierakonna peenhäälestajate kiunumist, kes ei julenud valitsuses olles olulisi otsuseid langetada,” kirjutas Tsahkna.

Vaidlusesse sekkus täna ka sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, et faktide abil kummutada tema sõnul rumalusi rääkivate riigikogu liikmete juttu.

Täna õhtul kommenteeris Jürgen Ligi endise ja praeguse sotsiaalkaitseministri arvamusi.

“Kuulge see eilne pensionimure sai õnneks lahenduse: Tsahkna ütles, et Ligi ja Rõivas kiunuvad ja ei julgenud otsustada, Iva, et ei julgenud otsustada ja et Rõivas räägib rumalat juttu. Siis on korras ju,” kirjutas Ligi Facebookis.

Seotud lood:

"Aga Iva meelest on iva selles, et Rõivase valitsus arutas sama asja kaks korda ja teab küll. Täpsustan siis, et ühe korra, rohkem Tsahkna teemat ei tõstnud ja Ivat seal polnud. Tolle korraga tegi valitsus ära ka kõik otsused. Esiteks mitte toetada esimese samba nivelleerimist põhimõtteliselt — sõltuvus palgast peab jääma ja stiimul sotsiaalmaksu maksta ka —, ja kuna vastutav minister Tsahkna ei suutnud vastata ühelegi küsimusele," selgitas Ligi.

Teiseks otsustas toonane valitsus Ligi kinnitusel paindliku pensioniea, mida praegune valitsus presenteeris eile enda omana. "Kolmandaks otsustasime tookord kaotada viimased eripensionid."

Ligi märkis, et avalikkuse ette jõudis see arutelu mitte nende sisuliste otsustega, vaid ainult pensioniea tõstmisega 70 aastani, mis oli aga Tsahkna ajalehtedesse heidetud konks. "Kōigepealt vōttis Margus vastu kiidusõnad otsustavuse eest, paar tundi hiljem, kui nurinad kostuma hakkasid, ütles, et pole sellist ettepanekut kunagi teinud. Ei teinudki sisuliselt, ainult õngitses kiitust," kirjutas Ligi.

"Muidugi tunneb Margus, et kvalifikatsioon ja haridus, mida nimetasin kui asju, millest pension sõltuma peab, teda ei puuduta. Ta ütles nimelt, et ma kiunun selle pärast, et oma palgaga oleksin nivelleerimisest kaotaja. Täpsustan siis sedagi, et kaotaja on ühiskond, mina aga seda ära ei näe. Sissetuleku eraldamine tööst ja makstud maksust on demotiveeriv ja ebaõiglane," leidis Ligi.

Pensionireform

Valitsus otsustas eilsel kabinetinõupidamisel minna edasi vanaduspensioni muudatustega ning muuta ka pensionivalemit. Lisaks paindlikule pensionile ja alates 2027. aastast pensioniea sidumisele oodatava keskmise elueaga, hakkab I samba pensioni suurus edaspidi sõltuma töötatud ajast.

Pensionireformi muudatuste jõustudes on võimalik edaspidi ise valida pensionile mineku iga, saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata. Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, seotakse riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga.

Muudatused ei puuduta praegusi vanaduspensionäre ega ka juba kogutud kindlustusosakuid. Pensionivalemi muutmisega ei teisendata kogutud kindlustusosakuid ümber, kuid muudatuste jõustudes arvestatakse 2037. aastast ainult staažiosakut.

Järgmise sammuna koostavad sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mis esitatakse valitsusele 2018. aasta esimeses kvartalis.