Jürgen Ligi säravaimad fraasid eilses "Foorumis": erakoolid on väga nunnud, raha on alati, nad peaksid õige akna taga haukuma

Eilses ETV saates „Foorum” pidasid Jürgen Ligi, Mihkel Raud, Krista Aru ja Märt Sults kirglikku debatti erakoolide rahastamise teemal, emotsioonidest vallatuna räägiti mitmel korral teineteisest üle ja segamini.

Mihkel Raud (SDE) ja Märt Sults (KE) läksid saates omavahel suisa raginal kokku ja süüdistasid teineteist vastastikku räuskamises. Üpris palju sai saates sõna haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi (RE), kelle sõnavõtud olid aga samuti sageli värvikad.

Ligi selgitas saates, et ministeerium tahab jätta omavalitsustele alates 1. septembrist 2016 kaalutlusõiguse erakoolide tegevuskulude tasumise osas, sest kui neid kulusid kaetaks riigieelarvest, siis see tuleks õpetajate palga arvelt.

Saatejuht Andres Kuusk küsis Jürgen Ligilt, kas too armastab erakoole. „Väga. väga nunnud on,” vastas Ligi. „Ma esimese ringi käisin koolides justnimelt erakoolides: nad on toredad, inimesed on särasilmsed. On selge, et nad on haridusele mingis mõttes entusiastlikumalt pühendunud kui selline rutiinne avalik-õiguslik kool, aga see ei tähenda, et seal on garanteeritud parem haridus ja et tavakoolid oleksid meil kehvad. Eesti üldharidus on väga-väga heal rahvusvahelisel tasemel, üks parimaid maailmas.”

Järsku on asi lihtsalt selles, et teil ei ole raha? „Raha on alati, küsimus on paremates valikutes. Ma saan hariduspoliitikast rääkides täiesti numbriteta läbi. Tasuta hariduse kättesaadavus ei tohi halveneda ja see on praegu see risk, mis ajutise süsteemiga on tekkinud,” viitas Ligi 2010. aastal vastu võetud seadusemuudatusele, mille alusel riik erakoole praegu rahastab.

Võrreldud on õunu ja kartuleid

Kuusk ütles, et väidetavalt võrreldi eilsetes lehtedes erakoolide 2015. aasta andmeid munitsipaalkoolide 2013. aasta andmetega. „Kas teil on olemas ka võrreldavad andmed?”

„Seda me oleme kohe öelnud, et kiirhinnang sellele, mida erakoolid on levitanud, nagu oleks avalikud koolid maksumaksjale kole kallid, ei vasta tõele. Kõige värskemad andmed puuduvad meil aga nii erakoolide kui ka munitsipaalkoolide kohta, 2015. aasta lõpptulemusi ei saa olla ka erakoolidel, kui nad seda väidavad,” lausus Ligi.

Miks need numbrid vastukäivad on? „Sellepärast, et on võrreldud õunu ja kartuleid, isegi mitte õunu ja apelsine,” kommenteeris Ligi.

Plaanitavast seadusemuudatusest rääkides ütles Mihkel Raud, et üleminekuperiood väiksemale riigipoolsele rahastusele võiks erakoolidel olla mõnevõrra pikem, näiteks 1. septembrini 2017. Ka sellele oli Jürgen Ligil värvikas reaktsioon: „Ah, lõpetage ära. Mis sa ütlesid, 1. september 2017? Ah, mine nüüd metsa.” Seejärel läks stuudios mõnevõrra mäsuks ja saatejuht pidi külalisi õhutama ühe kaupa rääkima.

Haukuda tuleks õige akna taga

„Ma muide räägin rahast väga vähe, kui te täpselt jälgite, siis ma räägin väga harva rahast,” ütles Ligi, kui taas sõna sai, ja jätkas vastusena Mihkel Rauale, et kuna koolide rahastamise süsteemi on 2010. aastal riigikogus vastu võetud seadusemuudatusega ebaloogilisus sisse ehitatud, siis tuleks erakoolide rahastamise vähendamisega venitades õpetajate palka 1. jaanuarist 2017 hoopis vähendada.

Jürgen Ligi, mida erakoolid siis tegema peaksid praeguses olukorras? „Õige akna taga kõigepealt haukuma. Lootus, et haridusminister ütleb, et hea küll, ma siis õpetajate palka ei tõsta, aga see on reaalsus, mulle öeldi rahanduskomisjonis eile, et see pidi maffia stiil olema, aga paraku minul on piiratud hulk raha, kus ma teen valikuid,” selgitas Ligi oma võimalusi.

„Ja õpetajate palk sõltumata kooli vormist, kas era- või riigikool, on see, milleks praegu raha puudu on. Erakoolide raha põhimõtteliselt peab ju olema eraalgataja käes. Praegu on loodud selline mulje, nagu see peaks olema riigi kohustus võtta teiste koolide arvelt ja tõstma [erakoolidele], kuigi ta peab neid samu [üldharidus] koole ikka lahti hoidma.”

Õiguskantsler on täiesti paadis

Krista Aru pakkus välja, et võib-olla pole täpselt ära räägitud, mis see tasuta haridus on? „Õiguskantsler tõstatas ka küsimuse ...” alustas ta.

Jürgen Ligi haaras Arul sõnasabast ja jätkas: „Õiguskantsler on täiesti paadis. Ta tahab olla veel radikaalsem kui haridusminister. Ma lugesin, paberil ta ütleb, et erakoolidel ju [pole] kohustust tagada koolikohta, ta ütleb selle väga julmalt välja, mina katsun selle ütlemata jätta, aga nii see paraku on,” lausus Ligi ja rõhutas, et enamik erakoolide eelarvest tuleb ka edaspidi riigilt.

„Meil ei ole piiranguid ja see on probleem. Topelt rahastamine riigi poolt, pluss piirangute puudumine, pluss õppemaks on selle probleemi tuum. Riigil on kohustused, teistel on õigused, erakoolidel on õigused. Kui sealjuures tuleb 1,5-kordne finantseerimine riigi poolt, siis sealt tulebki see probleem. Muuhulgas kihistumise oht,” väitis Ligi.

Mingisugune „nuts” tuleb õppemaksuna

Küsimusele, kas õpetajate palgatõus tuleb, tuleb trikiga või jääb ära, vastas Ligi, et õpetajate palgatõus tuleb, aga et ta ootab riigikogult ka väikest ohvrimeelsust, mõne pügala populaarsuses kukkumist. Ligi selgitas, et omavalitsustele jäetakse kaalutlusõigus, kas finantseerida erakoolide karbikulu või mitte. „Oma karpi ta kaalub tihti sedapidi, et ta paneb neid kinni. Teda ei saa sundida erakoole juurde tekitama,” lausus Ligi.

„Nii et enamik raha tuleb erakoolidel riigilt endiselt, natukene — 30 protsenti — karbina omavalitsuselt, ja mingisugune „nuts”, umbes 10 protsenti, õppemaksuna. See süsteem on iseenesest loogiline, see ei ole maailmas unikaalne ja see ei ole ka sotsiaalselt riskantne,” kinnitas Ligi.

Omapärane reaktsioon oli Ligil Märt Sultsi lõppsõnale, kus Sults rääkis, et põhjendatud ootustele rajatud laene ja pikaajalisi lepinguid ei saa nii järsult lõpetada. „Tuleb leppida kokku variandid, kus on ressursside järgi paika pandud variandid, kuna saab minna nii üle, et riigil oleks optimaalne kasumlikkus ja lastel oleks kõige parem,” sõnas Sults.

Ligi: „Muide, koolis ongi tihti lapsed. (Järgnes Sultsi emotsionaalne pahvakas: kas tõesti.) Osades on, ma kõigis pole käinud,” naljatles Ligi. Saatejuht ei läinud suurt kaasa ja ütles: „Härrased, ei ole naljakas üldse.” Ligi vastas, et ei ole tõepoolest, ja selgitas: „Aga siin tuleb välja, nagu me räägiksime mitte lastest.”

Taustaks nii palju, et 2011. aastal muutus erakoolide tegevuskulu maksmine kohalikele omavalitsustele kohustuslikuks, kuid kuna riigikohus ütles oma eelmise aasta otsuses, et omavalitsust ei saa seda tegema kohustada, siis on ministeerium teinud ettepaneku, et erakoolide toetamine peaks omavalitsustele taas vabatahtlik olema. Seepeale on erakoolid aga avaldanud soovi, et riik võiks erakoolide tegevuskulud ise kinni maksta.