Jürgen Ligi riigieelarve tasakaalust: kirve ja asfaldi asemel tasub keskenduda ajudele
“Riigi laenamisega on sama turvaline kui olevat püksi pissimisega: alguses soe ja hea, pärast halvem kui enne. Majanduskasvus ei saa riik olla vedur, vaid eelduste looja,” kirjutas Ligi Facebookis.
“Laenamisel tekivad muidugi laenuteeninduse kulud, aga enamasti ka tegevuskulud, sõltuvus edasi laenamisest, intressitõusu korral juba suurem häda, näitab Euroopa Liidu kriisikogemus,” märkis kunagine rahandusminister.
Ligi sõnul on õigus Eesti Pangal, kes ütleb, et makromajanduslikku õigustust laenamisel ei ole, kuni oleme Euroopa Liidu eelarvest netosaaja. “Eesti Pank võiks selle edasi öelda Eesti Panga nõukogu esimehele Mart Laarile, kes saaks seisukoha anda Margus Tsahknale ja Sven Sesterile,” soovitas Ligi.
Peale muu on Eesti Ligi kinnitusel viimaste aastate keskmisena ka SKP kohta kõige enam investeerinud riik Euroopa Liidus. “Investeerida tuleb järjepidevalt, mitte vastavalt parteide enesetõestusele, vastasel korral tekivad majanduses tasakaalutused, ehitussektoris mull, hinnatõus ja tööjõupuudus, normaalses keskkonnas ka laenuintressi tõus,” selgitas ta.
“Ilma eelarvereeglite rikkumiseta annab laenata vaid peenhäälestuse, 40 miljoni jagu, Euroopa Liidu kõige kehvema eelarvega riikide sekka jõudmiseks muidugi ka üle reeglite. Aga nende saatus ütleb, et eelarvekonservatiivsus, mitte defitsiit, on turvalisuse tagaja, jämehäälestajad! Kirve ja asfaldi asemel tasub keskenduda ajudele. Mõistagi on haridus- ja teadusinvesteeringute programm, mis rahaga tagatud, raskesti Ratta arvele kirjutatav, aga seda edu saab jagada,” ütles Ligi.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (SDE) koalitsiooniläbirääkimisi pidav Jüri Ratas ütles eile telesaates “Foorum”, et tema valitsusele ei oleks kõige olulisem mitte eelarve tasakaalu põhimõte, vaid turvalise elukeskkonna pakkumine ja majanduskasv.
“Ma ei ole nõus vastutust võtma selle seisukoha eest, et see [valitsus — toim] saab lähtuda narratiivist või põhimõttest, et eelarve on tasakaalus. Ei, sellest see ei lähtu. See lähtub sellest, et kas me suudame Eesti elanikele pakkuda turvalist elukeskkonda, kas me suudame majandus- ja fiskaalpoliitiliste meetmetega panna Eesti majandus kasvama. See lähtub sellest,” rõhutas Ratas.
