Siseminister Mart Helme (EKRE) rääkis eile intervjuus Iltalehtile, et Eesti valmistab koos Läti ja Leeduga ette tagavaraplaani, kuna NATO-le ei saa enam alati lootma jääda. Ta viitas, et NATO on suisa kriisis. Just kriisiga seoses rääkiski Helme intervjuus plaanist B.

"Hinnang Helme öeldule sõltub sellest, kuidas 1940. aasta tulemused, mille too plaan B tõi, kellelegi sobivad," sõnab Jürgen Ligi ajaloole viidates, toona okupeeris NSV Liit Eesti. "EKRE on näidanud, et neile sobivad küll, neile ei sobi vaba ühiskond ja parteilise suva piiramine ehk liberaalne demokraatia - võimude lahusus, õigusriik, kodanike- ja inimõigused, turumajandus. Nende sõsarparteidele ei meeldi ei EL ega tihti NATO, meenutame või Marine Le Peni külaskäiku."

"Seda NATOle mittelootmise juttu kuulsin värskemalt kahe nädala eest kohalikus raadios vaieldes. Siis õigustas ekrelane sellega NATO-vastase Oudekki Loone hääletamist NATO delegatsiooni juhiks, pärast olen kuulnud veel paari ekrelase käest," toob Ligi Delfile antud kommentaaris välja. "Kuigi Helmed on püüdnud oma EL-vastasust NATOst lahus hoida, on ka see tihti välja löönud ja nende Eesti üksi jätmise püüdluse juures teisiti ei sobigi."

Ligi hindab, et ütlemise tulemus on, et Eesti kaal ja usaldusväärsus liitlaste silmis langeb ja NATO usaldusväärsus eestlaste silmis samuti, Kreml aga tänab. "Mitu välispoliitikat Eestil on, ei loe enam kokku. Mihhail Korb elas oma NATO-põlgust välja väikses ringis kodus, Helme rahvusvaheliselt. Ratasel on aeg küüned toolipolstrist välja tõmmata ja Helme vabastada."