Jürgen Ligi pressikonverents Facebookis: kohustuslik ajateenistus on kodanikuvabaduse piiramine

 (334)
Kokkuvõte ministri vastustest!
Jürgen Ligi
Jürgen LigiFoto: Tanel Meos

Rahandusminister Jürgen Ligi kutsus eile enda Facebookis inimesi üles esitama küsimusi, et minister neile täna vastata saaks. Küsiti spetsiifilisemaid majandusega seotud küsimusi, ent mitmed kommentaatorid tundsid huvi ka Ligi sportimisharjumuste vastu.

Avaldame Jürgen Ligile esitatud küsimused koos vastustega.

Janek Maat: Kas käid igal hommikul tervisejooksul?

Jooksmas ma kunagi ei käi, vaid vähemalt sörgin, ja tervisega pole sel väga tugevat seost. aga ma jooksen, ujun, väntan, suusatan.

Jaak Vackermann: Nimeta kolm kõige olulisemat väga konkreetset maksumuudatust, mida Sina kohe rakendaksid?

Kaotaksin kõik maksuerandid peale maksuvaba miinimumi ja pensionisoodustuse, vastu annaks tööjõumaksudes, maksuvabas miinimumis, sotsiaalmaksus. Ka käibemaksu tõstmisel oleks tööjõumaksude alandamise nimel mõtet. Majandus ja töökohad võidaksid.

Margit Liivoja: Kuidas rahandusministeeriumi uue kavandatava hoonega lood on? Olles igapäevane lõunakülaline Teie toitlustusasutuses, tuleb märkida, et see vajaks kaasajastamist

Söögita Sind ei jäeta. aga meil on teine eesmärk ka - pindades, energiakulus ja renoveerimises kokku hoida. Hange käib, siis paistab, kas õnnestub. Aga vale on see, et mina olen selle projekti suruja. piinlikuvõitu on riigile ehitada isegi säästuks.

Seotud lood:

Sergei Tšistjakov: Kuidas on tulevikus tagatud, et maksuameti andmebaasid ei leki?

Nad ei leki, neid rünnatakse, ja järg jääb maha. Riske tuleb maandada ja lekked sulgeda.

Oliver Liidemann: 1. Kui ei oleks minister, mida siis sooviks teha? (Mida tegelikult hing ihkab teha)

2. Millal ministrid vahetavad välja sisepõlemismootoritega autod elektriautode vastu? Tesla Motors

Keegi ei saa minister nii palju olla, et muudkui mõtleks alternatiividele. Kunagi pidasin loomulikuks, et hakkan teadlaseks, aga ei leidnud keskkonda, praegu poleks viisakas muuga praalida.

Piret Reiljan: Mida arvate sellest, et Rain Rosimannuse suhtes rahuldati osa Autorollo hagist? Kas Keit Pentus-Rosimannus peaks Teie hinnangul ministrina jätkama või mitte ja miks?

ÄP ajab tegelikult magedat asja. Ma tahaks lugeda majandusest, aga ei saa üldse lugeda, sest hävitate inimesi. Keit on olnud väga raskes ks nähtud suuremat väljapressimisvõimalust. Kuidas keegi sellises seisus ise oleks käitunud, me detailides ei tea, aga Keit ju süüdi ei ole.

Piret Reiljan: Remargina ütlen, et Äripäev ei hävita inimesi. Autorolloga seonduva vastu on põhjendatult olemas avalik huvi. Palju küsimusi on endiselt vastuseta ja ilmselt jääbki vastuseta. Mis puudutab väljapressimise kujundit, siis see on demagoogiline väljend, kuivõrd on olemas nõuded ettevõtte vastu. Samuti on hagi esitamine seaduslik tegevus. Esimese astme kohus otsustas, et vähemalt osa hagis esitatud nõuetest osa kostjate vastu on põhjendatud. Ülejäänud osa suhtes on palju segast. PS. Teil jäi mulle vastates lause keskelt poolikuks, aga mõttest sain aru. PPS. Kajastame ka muid (majandus)uudiseid, mis on selgelt enamuses, nii et lugege ikka.

Eesti kohtupraktikas on see küllap unikaalne ja pretsedendina piiratud vastutuse suhtes väga halvaendeline ettevõtluse jaoks, kui inimesed hakkavad saama rahanõudeid selle eest, et nad tragöödias pereliikmeile abi annavad. Seda tõesti poleks vaja, ega ka sellist poliitiku praadimist pereliikme pärast mitte.

Piret Reiljan: Kui tutvute kohtu põhjendustega Autorollo hagi otsusele, siis usun, et leiate, et sellise ettevõtluse eest ei peaks seisma, mida otsus kirjeldab. Teie räägite pereliikme aitamisest, meie räägime Autorollos toimunust.

Piinlikult palju ja verejanuliselt räägite. Riske on ettevõtluses palju niigi, nüüd on veel seegi, et võib hävitada lähedasi.

Anneli Muttik: Minu küsimus ei tule poliitika valdkonnast, lihtsalt niisama on silma jäänud. Kas te muidu nagu naeratate ka või olete oma naeru maha müünud (nagu Timm Thaler)? ja muidugi edu spordis, kadestamist väärt hea füüsis teil!

Ma naeratan tõsise näoga. Viimasel ajal on probleem hoopis selles, et ei tunta ära, millal ma tõsisena tõsine olen.

Sergei Tšistjakov: Mida kavatsete eelkõige printsipiaalse ja põhimõttekindla inimesena ja siis alles ministrina ette võtta, et oleks välditud ilmne huvide konflikt olukorras kus RM ettevõtlus- ja arvestuspoliitka osakonna juhataja istub Audiitortegevuse järelvalvenõukogu esimehe toolil? Samuti huvitab mind, millal Audiitortegevuse järelvalve nõukogu mitteaudiitoritest liikmed täidavad oma Audiitortegevuse seadusest tulenevat kohustust ja läbivad nõutud eksamimoodulid, tõestamaks, et nad on audiitortegevuse järelvalve teostamiseks pädevad (nagu seda nõuab Audiitortegevuse seadus)?

See vastuolu on seaduses sees, aga seda seadust kavatseme muuta.

Lauri Linnamäe: Milles peaks Eesti olema Euroopa parim aastaks 2025?

Ei taha triviaalne olla, aga mõtlen siiski oma valdkonnale. Rahanduses tasub kindlasti parim olla, see hõlmab väga paljut ja tähendab parim olemist näiteks sotsiaalpoliitika täpsuses. Aga väärtuste palett on palju kirjum, peaasi, et meil oleks hea elada ja saaksime hoida oma eluviisi ja identiteeti, nagu ta ise valime.

Ronnie Jaanhold: Olen segaduses - kumba pidi siis ikkagi on? Kas maksukoormus on liiga väike või liiga suur? Segadus on suur.

Ta on üsna paras, oluliselt alla keskmise, samas lubab ahnete kulutajatega hoida teatud vaherahu.

Tom Loik: Küsimus teile kui kunagisele kaitseministrile: milline on täna teie seisukoht (kohustusliku) ajateenistuse küsimuses? Ja palun selgitage enda ettekujutust Eestile sobivast riigikaitsemudelist. Tänan.

Tom, kriitiline, ilmavaateliselt ülemäärane sund vabaduse piiramisel, mis takistab kodanikku end ühiskonnas vastavalt eeldustele rakendada, praktikas mittevajalik, sest soovijaid jätkub, süsteemile laisaks tegev, riigikaitseliselt ressursse ebaefektiivselt kasutav, sest meie ainus valik on pühendumine kollektiivkaitsele. Majanduslikult enesepettus, sest noorte meeste veedetud aeg ja vaev on kuludes kirja panemata. Aga seni, kuni see tähendab inimestele julget olekut julgeoleku pähe, pole temaga mõtet tegelda. Ma polegi tegelenud, kuigi seda väidetakse ja kardetakse.

Mart Parve: Mis on su seisukoht selle osas, kas ECB peaks tegema QE-d?

Rahapoliitika lõdvendamine lõdvendab valitsuste distsipliini ja maksustab hoiustajaid. Tal on oma koht ja aeg muidugi, aga ma ei näe, kuidas see suudaks praegu elustada Euroopa haiget ja ideetut majandust. Deflatsioon, tõsi, on hirmutav, aga kus on too ergutuse marginaal, mis jäänud on? Pealegi lubatakse peagi hinnatõusu kiirenemist kusagilt toormeturult. Aga poliitik peaks keskpanga otsuseid võtma kui ilma. Nende valik, mis eraviisiline arvamus.

Sirje Rank: üks on keskpanga QE, lisaks räägitakse jälle kõvema häälega (Prantsusmaa, Itaalia) euroala ühistest võlakirjadest Euroopa suurprojektide rahastamiseks , et Euroopa majandust käima tõmmata ja investeerimispõuda leevendada - kas see idee hakkab nüüd Euroopas juhivahetuste järel paremini lendama ja kas on ka mingit visiooni, kuhu see raha peaks minema. mis meie valitsuse seisukoht oleks?

Seda hägust visiooni tuleb selgemaks muuta osutusega võlgadele ja struktuuriprobleemidele. Mina ei kavatse vaikida.

Jaan-Matti Lillevälja: Kui me võtame eelduseks, et eksportiv ettevõtlustegevus (eriti mikroettevõtete kasv) on Eesti pikaajalise majanduskasvu võti (sest demograafilist olukorda nii kiirelt ei muuda), siis kuidas plaanib rahandusministeerium eksportivat ettevõtlustegevust toetada?

Rahandusministeerium pole otseselt see ettevõtluspoliitik. Aga kuna meil on priskelt toetusmeetmeid, siis minu kriitika on nende täpsuse aadressil. Maksu-, asjaamis-, õigus- jne keskkond on kah otsapidi muidugi meie teema. Eksport ei saa olla ka eesmärk omaette, mistahes hinnaga .Näiteks on üks välisinvestor, kes endale aastaid maksusoodustust on luninud, saanud omal ajal olemuselt korruptiivse soodustuse, mis toob riigile otsest kahju. Aga lobist on ta missugune edasi, arvab, et nii meil asjad käivadki.

Andres Laisk: Kas siseriiklik võlakiri (riigi poolt siseturule emiteritud) võiks kunagi kõne alla tulla ja mis on peamised vastuargumendid ? Ja täiesti subjektiivselt küsiks, kas Eesti omavalitsustel saab kunagi olema RM jaoks piisavalt kompetentsi senisest suuremaks finantsautonoomiaks (lihtsamini, kas üksikisiku/ettevõtte tulumaks võiks skandinaavia eeskujul saada kunagi vähemalt osaliselt kohalikuks maksuks) ja palju omavalitsusi sellel hetkel eestisse peaks olema jäänud.

Millised oleksid siseriikliku laenu pooltargumendid? Laenata, et rahvas saaks intressi, ja siseriiklikult (ma ei tea, kuidas seda teha saaks), et peaks maksma suuremat inressi? Riik ei ole äriprojket, mis peaks tegema oma tegevuses rahalisi hüppeid ja tohiks lubada riske ja langusi. Eriti mitte euroraha saaja riik. See ei tee õnnelikuks, vaid põhjustab hüppeid, kuumenemisi ja langusi ka erasektorile, samas peaks ta olema tolle riskide maandaja ja stabilisaator. Niisiis tuleks heal ajal kõrvale panna, et halvemal oleks võtta, nii on vigu kõige vähem.

Mart Parve: Mida arvata loogikast, et kuna kapitalil tegelikult _on_ kodumaa, siis tuleks Eesti ettevõtluse ja majanduse arengu seisukohast panna Eesti pensioniraha võimalikult suures osas tööle just Eesti ettevõtetesse investeerituna? Kui see on kasulik eesmärk, siis mida selleks tegema peaks?

See oleks hea viis teda ära põletada. Need valikud peavad olema siiski sambaomanike huvides, riske hajutavad ja pikaajalist tootlust silmas pidavad. Küll aga tuleks neid otsuseid teha rohkem Eestis, et siinsed instrumendid silma hakkaksid. Swed kinnitas mulle äsja, et juba ongi nii. Vbl. iseenesest pole meil raha turul puudu, on ideede, inimeste ja kohtade defitsiit.

Andres Laisk: Kindlasti olen nõus, et kuniks EU raha tuleb peale, pole mõtet ennast laenuga koormata. Aga kui turul on raha üle ja intress liigub eestist vältimatult välja (eriti praeguses maksukeskonnas), siis see vajaks alternatiivi. Esimene küsimus on muidugi, kas üldse laenu peaks võtma ja siis see, et kas seda võiks teha siseturu võlakirjaga. Küsiks vastu, milliseid majandusse raha suunamisi me riigi poolt 2008 - 2010 nägime ? Omavalitsused jätkasid laenu ja reservide (Saue valal näitel) toel investeeringute tegemist ja võib ütelda, et see õigustas ennast. Samas valitsuse poolt korjati kõik kokku, mis saadaval. Aga teoreetilises plaanis on se lähenemine reservide kogumisest ja majanduse toetamisest muidugi õige.

Me tegelikult võtame EIBst euroraha kaasfinniks laenu ka. Sealt on üliodav. Aga reserve oleks juurde vaja.

Andres Laisk: Olen kursis. Ma kindlasti ei väida, et "rahvale" peaks jõuluintresse pakkuma, ikka turuhinnaga, aga pangadeposiidi alternatiiv oleks ikka olemas. Laustoetuste ja skandivaavailiku sotsaiilpoliitikaga te muidugi reserve ei tekita. Ma ei näe, et praegune sentiment selles osas õigele poole läheks. "Struktuurne tasakaal" pole just reservimeelne.

Kakk Valter: Jürgen, millal sa viimati Tallinna Loomaaias käisid? Ja mis sa arvad mõttest luua Zoovoliniku positsioon?

Loomaaias pole ammu käinud, Zoovolinik võiks toimetada küll - eraalgatusena, sest soovolinik tema rolli täita ei saa.

Särts Plärts: Tere! Teil on osadele küsimustele humoorikad vastused. Kas teie töö pakub teile veel väljakutseid?

No ikka, kui siit ja sealt tuleb aina plirts ja plärts. Aga põnev ja ka kogu aeg ja iga päev saab targemaks.

Karin Jaanson: Mitu Põhja-Lõuna suunalist raudteed Eesti suudab üleval pidada?
Sõitjad peavad pidama, Karin, mitte Eesti.

Kristjan Andre: Kas Jürgen Ligile on teada, et võrreldes eurosüsteemiga toimuvad fiskaalsed transaktsioonid osariikide vahel USA-s? Muuseas USA-s olid kunagi sarnased probleemid lõuna ja põhja vahel. Millisena näeb Jürgen Ligi eurotsooni tulevikku? Kas 25%+ tööpuudusega jooksevkonto defitsiidiga riikides, poliitiliselt niisugust liitu eriti kaua koos ei hoia. Kas euro on endiselt soe kruiisilaev või tuleb möönda, et ikka vigaselt on loodud see valuutaliit?

US ei päästa osariike, EL laenuprogrammidega küll. Tulevik on eurotsoonil tugev, poliitiline tahe ja uus raamistik aitavad. Aga demokraatia on võimas ja inimkatsetes lõpuni testimata.

Kristjan Andre: ma ei rääkinud osariikide päästmisest Jürgen, USAs on toimiv fiskaalsete transaktsioonide liit, kus Kreeka võlg oleks köömes võrreldes New Mexico "võlaga" kui sellist arvestust peetaks, ühed osariigid maksavad rohkem kui teised, see on ainuke viis, kuidas niisugune valuutaliit saab toimida, see toimib meil Eestis ka, kus Piirissaare elanikud saavad pensioni olenemata sellest palju Piirissaarelt makse laekus. Kurb on see, et meie poliitiline eliit isegi ei teadvusta probleemi olemasolu. Tööpuudus mõnedes võlgnikriikides on kõrgem kui USAs Suure Depressiooni ajal http://www.economist.com/.../2011/08/americas-fiscal-union

Sõltub, kust analoogi otsid. Probleeme teadvustatakse, aga riigi sees (USA, Eesti, Saksa) on tasandused realistlikud, riikide vahel on ent vaid laenud ja pisike (1% SKPst) ümberjagamiseelarve.

Carmen Variksaar: Hiljuti avaldati maksuvõlglaste nimekiri - umbes 4000 firmat. Kokku see võlasumma ikka päris suur.. Kindlasti oleks riigil sellest abi, kui see laekuks ikka. Kuidas peaks selle raha riik kätte saama?

Maksuvõlgade pilti vaatasin veel täna. Summa on langev, aga osa kantakse ka lootusetutena maha. Aga niisama neid ei kingita.

Andres Nadel: Mis on need pisikesed maksuvõlad võrreldes VEB fondi miljonitega.
Carmen Variksaar Andres Nadel kui vihje minu küsimusele, siis soovitan need võlad kokku liita. Exceli tabelina need andmed esitatud seega üsna lihtne

Tõnis Leissoo: Jürgen, kui teil oleks võimalik üks asi meie ettevõtete maksusüsteemis ringi teha, siis mis see oleks?

Tööjöumakse vähendaksin. Erandite ja tarbimismaksude arvel.

Aleksander Toompuu: Kuidas te täna suhtute võimalikku Eesti kaitseväe täielikku asendamisse kutselise armeega ja miks?

Ajateenistuses eespool rääkisin, ka sellest, et kuni rahval on müüdist julge olla, pole sisuline julgeolekudebatt poliitiliselt jõukohane ja teema pole päevakorras.

Rein Väin: Kui pikad on teie jooksuringid tavaliselt (näiteks tänane jooks Trummis) ja kas te olete joostes kogu aeg nii tõsine?

Pidin olema jah joostes väga keskendunud ( seda imestamist mäletan 1991. Ölandilt). Täna tegin 12 fartlekki, mis pärast rasket tõbe on kõva-kõva come back.

Martin Aher: Hetkel läheb teadusrahastus üle maailma projektipõhisemaks, kas selle valguses peaks Eesti kaasa minema või pigem mõnda omanäolist rahastusstruktuuri rakendama? Kuidas võiks teadlasi enam rakendada riigijuhtimisotsuste tegemisel?

Teaduse rahastamise vaidluses oleksin eemal, seal on targad inimesed, ent ka tsunftirisk. Projektipõhisus on ent siiski edumeelne, kuigi ei tohi olla absoluut.

Mallekas Ikka: NB! Need, kes tahavad küsida Eesti ettevõtete maksukoormuse kohta, võiksid kasutada uuemat teavet kui paari aasta tagust: https://www.pwc.com/gx/en/paying-taxes/data-tables.jhtml

Ära seda jama levita, see on absurd. Pärast Tallinna 1% müügi maksu kaotamist tõusime tabelis üle 15% punkti, sotsmaksu töötajale kirjutamisel tõuseksime veel, ja ettevõtetele korraliku tulumaksu mäâramisel veel. Kõrgeima koormusega Taani jällegi ei saaks kuidagi olla sellisel kohal. Piinlik PWC pärast.

Andres Laisk: Ma olen igasugu andmete suhtes eriti skeptiline. Isegi meie RM poolt arvutatavat SKP-d ma ei usu. Aga eirata PwC raporteid (ma pean selliste firmade kultust samas sügavalt üle paisutatuks) on natuke... ma ei väida et need õiged on, aga meil peab olema õige vastulause, mitte, see, et nad on lollid ja kõik. Kas ma tphin küsida (mitmed varasemad küsimused jäid vastuseta, aga see on arusaadav, sest küsimusi on massiliselt), kas see oma tõe tuim raiumine, ilma seletuseta, isegi kui meil on õigus, on ikka alati õige taktika ?

Mallekas Ikka: Andres Laisk & Jürgen Ligi: Sellele ma osutasingi oma lingiga. Kui PWC tabelis ühe aastaga tõuseb Eesti ettevõtete (NB!, mitte üldine) maksukoormus pea 20 protsendipunkti ja nüüd on jälle langenud umbes samavõrra, siis on metoodikas ikka midagi väga mäda. Andres, sa osutasid täiesti õigesti, et Tallinna müügimaks ei saa kuidagi mõjutada ettevõtte maksukoormust nii palju. Aga järelikult PWC arvutusmetoodika järgi saab, kui mingit muud seletust välja ei pakuta.

Nad epateerivad, mitte pole lollid. Minu ees nad vabandasid ja teavad oma nõrkust. Aga avalikult teenivad raha edasi.

Andres Laisk: Aitäh Hr Ligi teile vastuste eest. Päev on juba hiline ja hommikune jooksmine (mitte jooksmas käimine) ootab ilmselt ees. Nagu keegi eelpool mainis, hea töö ! Eriarvamused jäävad aga olemasolevas valitsuses on rahanduspoliitika kuidagi eriti tähtis ja usun, et muigega näol ajate ikka õiget asja.

RM ei arvuta SKPd, seda teeb sõltumatult statistikaamet. mulle see pole ka usu küsimus, vaid seadus. Aga metoodikas võib olla probleeme, kui meie deflaator/reaalkasv nii seletamatult käituvad.

Argo Luude: Tavainimesele tundub, et viimased aastad on Eesti valitsemine olnud stagnatsioonis, suuri ideid ei ole, toimub lihtsalt tiksumine, mille tulemusel paljud lahkuvad ja allesjääjatel tõstetakse pidevalt erinevaid maksusid. Mis Teie hinnangul on tänase valitsuse Suur Idee eesti edasiviimiseks? Kuidas hindate Eesti konkurentsivõimet lähinaabritega võrreldes? Miks Teie arvates on hinnad viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, näiteks uuringute kohaselt on Eestis väljas söömine kõvasti kallim kui ELs keskmiselt? Rootsis teadupärast on väga kõrged maksud, miks nende majandus on siiski üks maailma stabiilsemaid ja kasvab praegugi kiiremini kui Eesti majandus? Aitäh!

Hinnad ja riigivalitsemise teema pole Eestis seotud, siin pole asi poliitikas (mõnel pool on). Ka on hinnatõus viimasel ajal olematu. Väljas söömine on väga kallis vaid Tallinnas. Aga kartke seda juttu stagnatsioonist, riigivalitsemist kohendatakse kogu aeg, ent põhitõed on paigas, neid monitoorivad IMF, OECD, E. Komisjon, ja meie oleme eesrindlikud. Ideid jagub ka. Häving saabub, kui hakatkse leiutama jalgratast ja suruma peale stagnatsioonibluffi.

Toomas Jaansalu: Oletame, et olete hetkel 25 aastat vana. Kas liituksite vabatahtlikult II pensionisambaga?

Jah, ma liituksin 2. sambaga. Demograafia ja riigi panuse pärast. Loodame, et turg meid alt ei vea.

Aivo Sunset: Küsimuste voor on tore algatus. On teil nägemus, millal võiks Eestis e-otsedemokraatia käiku lasta: e-referendumid, seadusemuudatuste ja -paranduste rahvahääletused ning miks mitte ka kodanike poolne seadusloome? Kusagilt oleks aeg alustada, sest internet ja digitaalne isikutuvastus kaotavad vajaduse esindusdemokraatiaga vanal moel jätkata.

Mul on inimlollusega nii praktiline kogemus, et referendumite ja otsedemokraatia teemas pole ma käsi. Vabandan. Meie esindusdemokraatial on probleeme kuhjaga, aga ma usun kvalifikatsiooni, vastutusse ja tarka esidamisse rohkem kui aktiivsesse lollusesse. Veelkord vabandan.

Aivo Sunset: Tänan vastuse eest. Loodan, et noorem põlvkond võtab otsedemokraatia arendamise ette.

Hoidku selle eest jumal. Kaitsku ta Eestit. Ja minu vanus on OK, ei takista aina paremaks saamist.

Toomas Kümmel: Jürgen, et sind mitte väga ruineerida, püüan hästi ettevaatlikult esialgu. Küsimus: VEB-fond ja poliitikute valetamine ning Reformierakonna ringkaitse. Kui ei suuda mehe moodi vastata, ole parem vait. Kõigile parem, nii sulle kui mulle. Nii, et mõtle enne hoolikalt läbi.

Mul pole mehe moodi vastamisega kunagi raskusi, aga vabanda, Sul on mehe moodi vaikimisega. Saa VEBist üle! 20 aastat on küll ja küll, kedagi, kes oli areenil siis, enam ei ole. Reformierakond ei puutu üldse asjasse, meil on kama peale selle, et riiki ja rahvast ebaôiglaselt maksma ei pandaks ega teda alandataks murega, mille lõi Vene riik.

Jüri Saar: Mida arvate sellest, et õiguskantsler pöördus täna taas riigikohtusse taotlusega tunnistada kehtetuks ravimiseaduse sätted, mis on põhiseadusega vastuolus. Kas taoline samm on õigustatud?

Ma olin apteekide teemal meelt kuni viimase riigikogu otuseni, tode ajutist ent ei julgeks hinnata. Kohus teab.

Lauri Lodjak: Tere. Mis on sinu arvamus fosforiidi kaevandamise suhtes.

Fosforiidist ei pea ma arvama praegu midagi, teised arvavad kategooriliselt minu eest. Aga esimeselt hariduselt geograafina muretsen nii globaalse fosforiididefitsiidi kui kohaliku keskkonnakoormuse pärast.

Taavi Mets: Kas ja milliseid võimalusi näete avaliku sektori/riigivalitsemise kulude vähendamiseks?

Riigi kulude piiramine käib iga päev, praegu minu käega. Ilma eputamata, nii on ja peabki olema. Detailid on pikk jutt. Aga suur probleem hakkab, kus rahvas sellest tüdineb.

Rudolf Osman: Kui tõenäoliseks peate praeguse koalitsiooni koosseisu jätkamist pärast valimisi moodustatavas valitsuses?

Koalitsiooni jätkamist pean väga tõenäoliseks. Aga sõltub, kui nurka keegi end valimisbluffiga värvib ja kuidas meeldib see valijale.

Taavi Mets: Miks miinimumpalka ei tõsteta selliseks, mis tagaks minimaalselt normaalse äraelamise?

Miinimumpalk pole elatisraha, see peab olema jõjukohane palga maksjale ja ei tohi muuta tööle võtmist kahjulikuks. Ilma minimumpalgata saadakse rikasteski riikides (Šveits, seni Saksa) hakkama, tema tulemus on alati vastuoluline.

Simo S. Hämäläinen: Sooviksin teada, kas minister on kursis sellega, kuidas Maksu- ja Tolliamet on uute ettevõtete käibemaksukohustuslaseks registreerimise protsessi märkimisväärselt raskendanud?

KMS kohaselt peab isik registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab ettevõtlust Eestis. Praktika näitab, et praegu tähtsustatakse tõendamiskohustust üle. On mõistetav, et soovitakse maksupettusi ennetada ja KMKR ajakohasena hoida, kuid registreerimise keerukus lisab ettevõtetele märkimisväärset halduskoormust ilma hea põhjuseta. Võib-olla oleks mõistlikum pigem keskenduda nendele ettevõtetele, kes sisendkäibemaksu koheselt tagasi küsima hakkavad, selle asemel, et kõik uued ettevõtted kannatama peavad? Eriti palju kriitikat on välismaalastest ettevõtete asutajatelt kuulda olnud, kes soovivad Eestisse investeerida ning makse vastavalt seadustele maksta. Välisriigi kodanikest juhatuse liikmetel ei ole võimalik ka digiallkirja anda ning peavad käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks kohale tulema, mistõttu on neile protsessi keerukus veelgi ebamugavam, sest EMTA keeldub näiteks posti teel saadetud avaldusi vastu võtmast.
Kas käibemaksukohustuslaseks registreerimise protsessi lihtsustamine võiks kõne alla tulla?

Käibemaksukohuslus vastatakse positiivselt keskmiselt pooltel juhtudel järgmisel päeval. aga seda taotlust esitatakse massiliselt ka ilma reaalse majandustegevuseta. Ligi 15% juhtudel hindab MTA põhjuseks pettuse katse. nii et tasub kontrollida. samas usun, et oleme asjaajamise lihtsuses siin ikka parimad Euroopas.

Sten Luide: Kas tasuks miinimumpalk hoopis ära kaotada? Siis hakkaksid inimesed endale elamisväärsemat summat välja võitlema ja ei loodaks ainult absoluutsele miinimumile. Või on miinimumpalk lihtsalt teatud kindla maksutulu saamiseks?

Kohustusliku miinimumpalgata saaks hästi hakkama. Praegu on ta tõesti mingi orientiir, kui vähe saab maksta või ka kui vähe deklareerida, et ravikindlustuse pilet saada. Ätemast korralikult ei ela, aga alati on ka selliseid inimesi, kes tema olemasolul tööd ei saagi. Mingi kodurahu pärast ta eksisteerib ja kuni ta pole ahistavalt kõrge, ei kahjusta ta majandust, vbl isegi hoiab palgatõusu jõukohasena. Muide, OECD ja Euroopa Komisjon (viimane küll tööpaberis) soovitasid meil miinimumpalka mitte tõsta, sest palgatõus on meil olnud ohtlikult kiire. Samas, kuni on Soome jt tugev tõmme, pole seos tootlikkusega ka päris otsustav ja ainus kriteerium.

Antti Andreimann: Hr. Ligi, esiteks kiidan teid moodsa aja kanalites valijatega suhtlemise eest. Teiseks sooviks teie seisukohta kapitalimaksude rakendatavusest Eestis. Oletame et kehtestatakse kinnisvaramaks, milliseid teisi makse oleks tark selle arvelt alandada?

Kinnisvaramaksu ma ei tahaks, ta ei adresseeri piiratud ressurssi ega vasta paljudel juhtudel maksevõimele. ent maamaks on õiglaseim maks üldse, maa on piiratud ja tekitab ühiskonnale otseseid ja kaudseid kulusid ning see maks stimuleerib ka turgu ehk maa kättesaadavust. Ta ei tohi väga kõrge olla, aga see lollus, mis me tegime koduomanikualusega, on küüniline populism. Kinni maksavad selle vaesemad, s.h. Eesti vaesemad piirkonnad, võidavad aga kõige kallimate kruntide omanikud.

Margus Reemets: Kas me ei peaks vastavalt EL, NATO ja mitme nendesse organisatsioonidesse kuuluva suurriigi soovitustele ka Eestis jälgima idast saabuva, eriti strateegilise toorme kasutamist? Sest eksportija kasutab seda oma lähinaabrite ahistamiseks ja šantažeerimiseks? Pealegi on tegemist sõjas oleva riigiga, kes on hõivanud naabritelt territooriume ja kes piirab nende riikide valikuvabadusi väites, et nendes (ka Baltikumis) tegeletakse rahvusvähemuste, eriti venekeelse rahvusvähemuse, tagakiusamisega? Kui mõttekas on ülepea põlevkivi jätkuv korstnassekütmine? On ju käegakatsutavaid alternatiive - päikesepaneelid muutuvad üha efektiivsemaks, maaküte areneb, meie kivi ju mitte üksnes ei põle, vaid sellest valmistatakse rentaablilt diiselkütust, kes teab, hapniku eraldamise probleemi lahendamisel ka bensiini? VKG jt. töötavad selle kallal edukalt! Ka uute põlvkodade tuumajaamade töökindlus peaks panema majanduslikult mõtlema, pealegi ei põlata neid ka mujal Põhjalas ja kogu maailmas.
Näitena soovin tuua ERM-ile maakütte asemel vägisi pealesurutavat kütmist vene gaasiga ja selle kahe viimase direktori mõnitamist ka ETVs ("Pealtnägija"), mille raskust oli sunnitud vapralt kandma Tõnis Lukas.

Vene toorme ja energia import on osa laiemast sanktsioonidest, kus Eesti teeks rohkem kui EL seni nõus, ja teiseks kõiksugu torude jm varustuskanalite alternatiivide rajamise küsimus, kus elu ikka edeneb juba, isegi Bulgaaria pidi kuuletuma. Aga majandushuvi surub muidugi peale. Loodame, et peale jääb pikem vaade ja Lääs ei lepi, nagu ta leppis Gruusias.

Taivo Sillaste: Kes on see ühiskonnagrupp, kelle huvides on taaskord tulumaksumäära langetamine protsendipunkti võrra? Tunnen nii vaesemaid kui jõukamaid palgatöötajaid kui ka ettevõtjaid - palju läbivam probleem on madalate palgadetsiilide juures väga nõrk ostujõud, mis nõuab olukorra leevendamiseks jõulist tulumaksuvaba miinimumi rakendamist. Selle tõstmine 10 euro kaupa on pressiteate pealiseks hea küll, aga sisulist efekti ei oma.

Maksusüsteemi üks kriitilisemaid küsimusi on, et teda ei ehitataks selliselt huvigrupiti rahuldust ja ümber jagades. Tulumaks on majandust kõige enam ahistav maks ning too "huvigrupp" madala maksumäära puhul on need, kellele on olulised investeeringud ja töökohad. Oleksime üsna mudas, kui me määr oleks edasi 26, sest siin käib peamine rahvusvaheline maksukonkurents. Maksuvaba miinimumi tuleb kah tõsta, aga mitte nii kiiresti, et aheneks maksubaas ja kaoks inimeste ja regioonide seos maksupanusega. Samas istub sotsiaalne künism paljudes maksuerandites, mis tõesti ainult neid soosib, kes rohkem suudavad, teenivad, kulutavad ja abi ei vaja. Noile ettevõtjaile ent meeldetuletus, et sisetarbimine ega odavaimad töökohad ei ole majanduse Apple.

Tõnu Eevere: Kas saaks kompetentset vastust: Millal kavatseb EV Valitsus anda õigusjärglastele Rootsi poolt meile saadetud meie vanemate varad? Siiani seda varjatakse, väites hämarais väljendeis: "olevat ära kulunud"?! Kuis kulöd kulub? Kas on ära varastatud jälle?

Ma ei tea sellistest varadest, ju olen ebakompetentne või varas ja valetaja.

Kristjan Kirsimäe: Hr. Ligi räägite, et soovite vähendada tööjõumakse ning suurendada tarbimismakse, mis on positiivne, liigute õiges suunas. Miks mitte taastada iga aastane ettevõtte tulumaks ning saadud ressursside arvelt vähendada füüsiliseisiku tulumaksu. Praegu on ettevõtete jaotamata kasum, mille pealt pole tulumaksu makstud ca 16 miljardit eurot (a. 2002 - 2013) ehk võimalik oleks riigil saada kuskil 3,3 miljardit eurot. Võrdluseks 2013a. laekus 1,03 miljardit eurot FI tulumaksu.(Andmed pärit stat.ee) Lisaks säästaks ka EMTA ressurssi tööjõult, mis läheb siirdehindadega tegelemiseks.

Ettevõtte tulumaks on majandust enim pärssiv ja kõige konkurentsihellem maks. Kapital on maksukoormuse suhtes aina valivam ja liikuvam. Kui palju teda koguda annaks, ei saa me ette öelda sellegi pärast, sest tema koormus on ka üsna manipuleeritav. ka siirdehinna küsimus ei kao temaga kuhugi.

Aleksander Toompuu: Ajateenistuses eespool rääkisin, ka sellest, et kuni rahval on müüdist julge olla, pole sisuline julgeolekudebatt poliitiliselt jõukohane ja teema pole päevakorras.-- Kas potentsiaalne mobilisatsioon on müüt ja julgeolekut ei suurenda?

Mobilisatsioon ei ole väga tõenäoline vajadus meie riskide puhul. Aga meil on kaitseliit ja võimalik inimressurssi koolitada rohkem vabatahtlikkuse tasemel ja kooliski. Väidan siiski, et meie reserv pole eriline argument ega vajadus NATO oludes ja kaasaegses sõjas. Masside asemel rindel on NATOs vaja professionaalsust, laiapõhjalist riigikaitset ja majanduse toimimas hoidmist.

Toivo Lepik: Meie aastaeelarve struktuurne tasakaal, aga tegelikult defitsiidis. Kuidas saab nii olla sisuliselt, mitte vormiliselt? Tänan.

Struktuurne tasakaal on katse vaadata kulude jätkusuutlikkust sisulisemalt, lahutada ajutised ja majandustsükli mõjud nominaalsele tasakaalule. Olime buumi ajal kõvas nominaalses ülejäägis, aga hindasime olukorda valesti ja tegelikult kulutasime kõvasti üle jõu. See ilmnes, kui laenu- ja tarbimispidu lõppes. Tõsi, suutsime buumi ajal natuke kõrvale panna, mis meil kõige hullemast kriisi aegu päästis. Ent struktuurseid reforme, kärpeid ja maksutõusegi oli vigade parandusena teha vaja, et ellu jääda, reservid andsid selleks vaid aega.

Alo Lõhmus: Miks sallib riik ebaloogilist (kuid massilist) olukorda, kus osaühigus kedagi palgal pole, kellegi eest sotsiaalmaksu ei maksta, kuid kasum üha koguneb ja jagatakse omanikele ka välja? Kas see poleks maksupettuste vastu võitlemisel aktuaalsem probleem kui paljuräägitud firmaautode teema?

See on probleem. Aga firmad on väga erinevad ja huvigrupid õiguslikult väga professionaalsed. Mingil määral saab seda adresseerida, ka piiri tõmbamisega dividendi ja palga vahele seadusandluses tegelda, aga dividendide sotsiaalmaks oleks konkurentsivõimele väga halb.

Mart Parve: Eelpool on arutatud Eesti asukohta ettevõtete maksukoormuse edetabelites. Kriisiaegne ebanormaalselt kõrge koht tuli sellest, et kuna 'total tax rate' on maksude suhe kasumisse, siis kui kasum mõnel aastal juhtumisi ära kaob, tõusebki see suhtarv Eestis kõrgemale kui mujal, sest Eestis ei ole ettevõtete tulumaksu. Seal, kus see tulumaks olemas on (enamvähem igal pool ), langevad ettevõttemaksud koos kasumiga. Et võrrelda võrreldavat, tuleks seega majandustsükkel välja taandada, ehk võrrelda nt 10a keskmist.
Väga hea näitaja maksukoormuse kohta on maksutulu suhe SKT-sse, mis on Eestis 32%, samas kui EL keskmine on 41%.

Too maksukoormuse metoodika on üdini saast ja me ei peaks temaga tegelema. Asi ei ole pelgalt kasumis (kusjuures ma arvan, et nad arvutavad pigem hüpoteetilise, mitte aasta kasumi järgi), vaid eeskätt valitud maksude mõjus. Seal pole sees kõiki makse, see ei kajasta sotsiaalmaksu jaotust, see sisaldab 1% Tallinna müügimaksu suurusjärk suuremat mõju, see ei oska opereerida meie ettevõtte tulumaksumääraga. Kõrgeima maksukoormusega Taani ei saa olla tipus ja alla keskmise koormusega Eesti lõpus. Küll aga tasub meil optilise mulje peale mõelda, ja kui sotsiaalmaksu alandada, siis tehes ta enne (brutopalka tõstes) töötaja maksuks, ta too tunneks alandamist ja ei tõstaks asjata hädakisa mõne mu maksu tõusu korral.

Kaur Köök: Vaadates Teie vahedaid vastuseid, tekkis mul küsimus. Kui suur % inimestest on Teie arvates võimelised õppima sõnalistest seletustest ja kui suur % peab ise oma vigade pealt õppima.

Inimeste õppimise võime kõrval on oluline ka õppimise tahe ning huvid. Inimloom kuulab ikka seda, mida kuulata tahab ja programmide valik on lai.

Tiia Teder: Millal taastatakse ettevõtete tulumaks?

Ettevõtte tulumaks on meil olemas, teda lihtsalt ei pea maksma sõltumata ettevõtte rahavajadusest, vaid siis, kui tulu jagatakse. Ma loodan, et nii jääbki, sel moel paraneb ettevõtete kapitalibaas ja suurenevad investeeringud.