Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond selgitas Delfile, et alarmsõidukil peab olema vähemalt üks paikne või teisaldatav sinine vilkur, mida peab näha olema igas suunas.

"Tsiviilvärvides alarmsõiduk ei pea olema tähistatud. Oluline on see, et alarmsõitu tehes võib liiklusseadusest kõrvale kalduda juhul, kui sõidukil on sisse lülitatud vilkur. Sealjuures peab alarmsõiduki juht tagama liikluse ohutuse," lisas siseministeerium.

Möödunud nädala esmaspäeval sõitis hommikuse tipptunni ajal Pirita teel bussirajal rahandusminister Jürgen Ligi, kes põhjendas Delfile, et kasutas suure ummiku ja kiiruse tõttu alarmsõiduki õigust. Samas alarmautole kohustuslik vilkur ministri autol töös ei olnud, kinnitas toimunut pealt näinud linlane.

Kellel on alarmsõiduki õigus?

Määruse nimega eritalituste sõidukite tähistamise ja liiklemise kord järgi on kiireloomulisi ametiülesandeid täites alarmsõiduk presidendi või peaministri auto ja nende saateauto, aga ka riigikogu esimehe, riigikogu aseesimehe, ministri, riigisekretäri, kaitseväe juhataja ja valitsuse kriisikomisjoni liikme auto.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda ütles Delfile, et ei saa üheselt määratleda, millised on konkreetsed ametiülesanded, mille puhul saab sõidukit alarmsõidukiks lugeda. Seda seetõttu, et määruses toodud isikute töövaldkonnad on väga erinevad. "Selle otsuse peab vastavat õigust omav isik tegema lähtuvalt olukorrast," leiab Ruuda.

Sama usub ka siseministeerium. "Kiireloomulist tööülesannet ei ole võimalik ammendavalt defineerida, see tuleneb konkreetsest olukorrast ja [seda tuleb] objektiivsetele asjaoludele tuginedes iga kord eraldi hinnata," ütles Delfile siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond.

Siseministeeriumi andmetel on operatiivteenistuste väline alarmsõidu õiguse kasutamine siiski pigem erand.