"Uskumatu, valitsus pole ametis olnud kaht kuudki, aga rabistab juba muuta pensionisüsteemi, mis on loodud suure konsensusega, puudutab kōiki ja on aastakümnetese vinnaga," kirjutas Jürgen Ligi sotsiaalmeedias.

"Lehest saame teada, et pension ei hakka enam sõltuma makstud sotsiaalmaksust ja need, kes on pingutanud ja ōppinud rohkem, hakkavad saama samasugust abiraha kui miinimumpalgaga koristaja. Kvalifitseeritute suhtes on see mōnitamine ja päris kindlasti vōtab ära stiimuli maksta palka ausalt," on Ligi arvamus.

Ligi märgib, et näiteks Soomes on pensionde erinevused suuremad kui Eestis ning kehtib põhimõte, et tulevik sõltub töö tegemisest, mitte tööl olemisest.

"Loodan siiski, et asja ka arutatakse ja teerulli ei rakendata," kirjutas Ligi.

Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel minna edasi vanaduspensioni muudatustega ning muuta ka pensionivalemit. Lisaks paindlikule pensionile ja alates 2027. aastast pensioniea sidumisele oodatava keskmise elueaga, hakkab I samba pensioni suurus edaspidi sõltuma töötatud ajast.

Pensionireformi muudatuste jõustudes on võimalik edaspidi ise valida pensionile mineku iga, saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata. Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, seotakse riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga.

Muudatused ei puuduta praegusi vanaduspensionäre ega ka juba kogutud kindlustusosakuid. Pensionivalemi muutmisega ei teisendata kogutud kindlustusosakuid ümber, kuid muudatuste jõustudes arvestatakse 2037. aastast ainult staažiosakut.

Järgmise sammuna koostavad sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mis esitatakse valitsusele 2018. aasta esimeses kvartalis.