"Meediapilt rahandusasjades on olnud õudne, ma ei tea, kas ma räägin seintele," rääkis Ligi, kelle sõnul vihjatakse, et rahandusministeerium on oma prognoosi valimiste puhul võltsinud. "Mis on järgmine samm? Et valitsus trükib valeraha?"

Ligi sõnul ei ole riik selline ja rahandusminister ei prognoosi ise majanduskasvu. "Ei ole nii, et Ligi ütles, et nüüd on valimisaasta, et kirjutame suurema prognoosi," kõneles rahandusminister.

Pigem on Ligi arvamusel, et tema konservatiivne hoiak võib mõjutada rahandusministeeriumi ametnikke olema prognoosides samuti konservatiivsemad. Ligi märkis, et IMFi prognoos oli optimistlikum kui rahandusministeeriumi oma. "Kas ma seda ka võltsisin?" küsis Ligi. "Mina ei võltsi, valeraha ma ei trüki."

Ligi kinnitas, et pole muutnud ka oma seisukohti laenuvõtmisse. "Ma ei ole limukas," ütles Ligi viitega Äripäevale, kes kasutas seda sõna. Laenamise teemal on Äripäevas rahandusministri sõnul olnud "ideekonkursse", mille vastu ta on valmis argumenteerima kõikide vahenditega.

Ligi sõnul on Eesti riigi laenujääk küll kasvanud 210 miljonilt 544 miljoni euroni. "Meie laenu allikas on Euroopa Investeerimispank, oleme omanikeringis ja saame sealt odavat laenu ja kasutame sead EL projektide kaasrahastamiseks," selgitas Ligi.

Ligi rõhutas struktuurse tasakaalu tähtsust. See tähendab tema sõnul sisulist jõukohasust. "Seda, et halbadel aegadel nominaalne puudujääk on loomulik, seda tuleb ka rahastada," rääkis Ligi.

IRL sõi reservid ära

Ligi rääkis, et eelmine koalitsioonipartner IRL sõi tegelikult riigi reservid ära. Kui IRL nüüd ütleb, et uus valitsus hakkab sööma reserve, siis ütles Ligi, et "ise nad sõid".

"Saage aru, ma vastan samas stiilis, millega mind rünnatakse," rääkis Ligi. "Siiralt, me olime minemas septembris laiali, sest müüsime ühte sõjaväeosa kolmas kord, et saaksime alandada makse. Ma ei mõtle seda kõike välja. Ma ei süüdistanud, ma viskasin nalja. Me mõlemad koos tegime, võtsime koos laenu ja sõime koos reserve. Mõlemad tegime, kuigi nemad olid ahnemad."

Kaasaegne eelarvepoliitika ei käi Ligi sõnul nii, et halbadel aegadel pigistatakse kraanid kinni ja buumi ajal pannakse hagu juurde. Ta tõi võrdluseks, et kui ta ise kaotaks töö, siis oleks pangas hoiused, mille eest kauplusest toitu osta. "Samamoodi on riigil, kui maksud laekuvad kehvemini, siis peab olema pangas natuke raha võtta," tõi ta paralleeli.

Ligi sõnul on koalitsioonipartneritel põhimõtteline kokkulepe hoida eelarve struktuurset ülejääki 0,2 protsenti. Nominaalse puudujäägi suurus on alla ühe protsenti SKPst. Maksukoormus on suunaga allapoole ja laenukoormus meil ei kasva, vaid langeb. Riigieelarvest palka saavate töötajate lõplik palganumber otsustatakse sügisel.

Peaminister Taavi Rõivas tegi täna kõigile avalikuks ja jaotas ajakirjanikele tabelit, mis näitab koalitsioonilepingu sõlmimise ajal kulude ja tulud tasakaalu. Ligi tunnistas, et ta ise ei ole tahtnud seda levitada, sest see ei ole staatiline asi, seal tuleb kogu aeg lahtrites muudatusi.

"Eelarve puhul on kunst selles, et paindlikkust oleme me juurde tekitanud. Koalitsioonilepingu punktid me täidame, need ei ole lubadused, nende täitmist saab kontrollida," rääkis Ligi. "Unistused on veel suuremad."