„Maailma majandusolukorda nimetati muret tekitavaks,“ ütles Ligi. „Üleval on väga suured riskid ja probleemid on seotud riikide rahandusega. Kõik suured jõukeskused toodavad halbu uudiseid.“

Ligi sõnul on esiplaanil USA. „Nende maksevõime seisab poliitiliste otsuste taga, aga selle taust on väga pikaajaline võlgu elamine,“ kõneles Ligi. „Teisel pool on Hiina, kes on väga palju kulutanud ja peab nüüd hoogu maha võtma. Nende inflatsioon on üle piiri ja konkurentsivõime kannatab.“

Jaapan on loodusjõu tõttu saanud lüüa ja lisaks on olukord keeruline ka Euroopas, kus üldine eelarvete puudujääk on küll vähenenud, aga võlatase on jätkuvalt väga kõrge.

Euroopa kõige suuremad murelapsed on Ligi sõnul võlakriisis riigid. „Rahanduses on see keskne mure praegu, arutatakse nende riikide rahanduslikke samme ja turgude käitumist,“ andis Ligi edasi Euroopa rahandusministrite kohtumisel kogetut.

Kui paari aasta eest ennustati turumajanduse lõppu, siis nüüd käitub turg väga võimsalt. „Antud juhul on ta karistamas võlgu elamise eest,“ ütles Ligi.

„Iirimaa reitingut alandati, mis tähendab, et tema tagasipöördumine normaalsesse majandusse muutus keeruliseks. Itaalia võlatase teeb muret,“ loetles Ligi probleeme. „Kõigi ristuvate teemadega me peame tegelema ja tegeleme eraldi.“

Pankade stressitestid ei kohusta veel millekski

Ligi tunnistas, et ta jälgib tähelepanelikult reede õhtul avaldatavaid pankade stressiteste. Ta ütles, et meedia on temast valesti aru saanud ning Eesti pigem ei ole nõus aitama stressitestides põrunud panku. Selleks on tema sõnul kaks põhjust.

„Kõigi minu teadmiste järgi Eestis pangad ei ole põrumas,“ lausus ta ja lisas, et see on tema kindel veendumus, mitte ametlik teadmine.

Teiseks ei tähenda stressitestides põrumine Ligi sõnul abivajadust. „See on hüpoteetilise olukorra loomine, kui realiseerub must stsenaarium, mis siis juhtub pankadega,“ selgitas rahandusminister. „Stresstest annab katsetulemuse, see ei tähenda, et need pangad oleks raskustes. Siin ei ole tegemist prognoosiga, siis on tegemist meetmete kompleksidega, mida riigid kasutusele võtavad.“

Ligi sõnul on Eestil iseenesest süsteem raskustesse sattuda võivate pankade abistamiseks olemas, aga see ei tähenda, et Eesti pankade kliendid peaksid muretsema. „Stressitest ei tähenda, et me peaksime seda abistamise süsteemi kasutama,“ sõnas Ligi.

Peaminister Andrus Ansip lisas Ligi jutule, et Eesti pangad on hästi kapitaliseeritud. „Kui me räägime valmidusest abistada panku, siis need on hüpoteetilised riskid, mille realiseerumist läbi mängitakse,“ kinnitas ta.