Jürgen Ligi Kalle Muuli kriitikast Reformierakonna aadressil: vaenukampaania ei vii ühiskonda edasi

 (111)
Jürgen Ligi valitsuse pressikonverentsil
Jürgen Ligi Foto: Priit Simson

Kalle Muuli kritiseeris täna Reformierakonna jätkuvat võimulpüsimist, öeldes, et ühe erakonna nii pikk valitsemisaeg seab demokraatia ohtu. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi ütles Delfile, et Muuli vaated on iseendaga vastuolus.

Küsimusele, kas Muuli on Ligi arvates kuritarvitanud seda, et Reformierakond lubas tal järgmisel kuul ilmuva raamatu tarbeks enda arhiive kasutada, vastas Ligi, et Muulil pole enda vaenuliku suhtumise toetamiseks kasutada mingeid fakte.

„Raamat on Kalle Muuli arvamuslugu kindlasti mõjutanud, aga mitte sedapidi, et tal oleks oma vaenuliku suhtumise toetamiseks kasutada mingeid fakte. Vastupidi, kogu see tekst on üllatav just väidete emotsionaalsuse ja hõreduse poolest. Temaga on juhtunud sama lugu, mis juhtus pärast Anvar Samosti aasta liberaaliks nimetamist, mõlemad kiirustasid, vastavalt tiitli ja raamatu järel, tõestama, et neil pole Reformierakonnaga midagi ühist,“ leidis Ligi.

„Teine mõjutaja sel tekstil on uute tegijate areenile asumine,“ kommenteeris Ligi Muuli väidet selle kohta, nagu oleks Reformierakonna noorem poliitbroilerite põlvkond põlvkond klammerdunud meeleheitlikult võimu külge ning püüdleks enda reformidega rohkem omakasu kui riigi arengu poole.

Seotud lood:

„Me kõik näeme ühiskonnas võtmerollides aina rohkem endast nooremaid ning mõnel juhul lööb see välja "rohi-oli-rohelisem-ja-mehed-olid-mehemad" vaatena - justkui peaksid tänased üle 65-aastased samades ametites jätkama,“ ütles riigikogu liige. „Kolmandaks tuleb meil värvipete küpse ja toore riigi erinevuste unustamisest. Ühiskond on suurtest vapustustest läbi tulnud ja igapäevasem töö riigi edendamisel ei näi kõrvalseisjale enam põnev,“ lisas ta.

Küsimusele, kas tema arvates on Muuli kriitika õigustatud selles osas, mis puudutab Reformierakonna võimu võimalikku ohtu demokraatiale, vastas Ligi, et Muuli jutus on näha vastuolusid. „Peale selle, et turumajanduse ja liberaalse demokraatia tingimustes on reformid sujuvamad, tuleb tähelepanu juhtida ka põhimõttelisele vastuolule Muuli vaates: ta ähvardab ohuga demokraatiale, aga just palju demokraatlikumaks ja kaasavamaks muutunud poliitikategemine välistab järsud otsused. Meenutame viimastest nädalatestki, kui sõjakalt võeti vastu radikaalne ja rahaliselt helde töövõimetusreform,“ sõnas poliitik.

„Lõpuks ei saa ideed olla Muuli poetatud fraasis "me vajame tervishoiu-, maksu- ja riigireformi", vaid nende reformide kirjelduses, milliseid autori meelest vaja on. Maksude teemal oleme ju endiselt väga konkurentsivõimelised, OECD riikide hulgas parimakski hinnatud, ning teame täpselt, et konkurentsivõime areng peab toimuma tööjõumaksude alandamise suunas. Tervishoius on kõigil riikidel võimalik kulutada ära kogu SKP, aga Eesti on kulusid teistest paremini kontrollinud ja väga kvaliteetse teenusega,“ lausus Ligi.

Poliitiku sõnul on on just demokraatia see, mis ei lase reformimisel olla endist viisi järsk ning kallinevat teenust kiiremini tsentraliseerida.

„Ka riigireform on lihtsalt sõnakõlks, kui ei nimetada ära soovitud muutusi. Reformid on riigivalitsemises pidev protsess, meie riigi tõhusust on OECD hinnanud väga heaks, ja meenutagem või e-riiki, riigiametnike arvu vähendamist ja tugiteenuste koondamist. Äkki on jutt valdade liitmisest? Jah, neid on kaugelt liiga palju, aga just siin on kriitiline kaalutlus olnud demokraatia - kuidas leida konsensus ja kuidas hoida kodaniku sidet kaugeneva kohaliku võimuga. Erakondade seisukohad ulatuvad praegu ju omavalitsuste radikaalsest kaugenemisest inimest (15 omavalitsust) kuni teise omavalitsustasandi juurde tegemiseni. Kokkuvõttes tuleks ikkagi vaielda ideede üle, vaenukampaania ei vii ühiskonda edasi.“