Jürgen Ligi Freeh skandaalist: Martin Helme on sisuliselt kõike valesti teinud, tema motiivid on ebaausad

 (330)

Ligi hinnangul raskendab Helme advokaadibüroo valik koostööd USA võimudega.

Täna arutasid riigikogus korruptsioonivastane erikomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon ühisistungil rahandusministri Martin Helme sõlmitud lepingut advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees, reformierakondlasest endine rahandusminister Jürgen Ligi ütles pärast istungit Delfile, et ta võib kinnitada seda, mida on kirjutanud Delfi ja Eesti Päevaleht. „Martin Helmel on õnnestunud välja valida justnimelt Kremli lemmikbürood,” ütles Ligi. „Ta on käitunud oma valiku tegemisel täpselt vastupidi Eesti riigi pädevate ametkondade soovitustele.”

Ligi tunnistas, et ta pole lepingut ennast näinud. „Seda on meie eest varjatud,” põhjendas ta ja lisas, et kõige tähtsam paber oli algusest peale Eesti riigi taustauuring nende büroode kohta.

Martin Helme ütles intervjuus ERR-ile, et välisministeerium ei andnud selgesõnalist soovitust otsida mõni muu advokaadibüroo. Jürgen Ligi sõnul Helme valetab. „Sõna otseses mõttes valetab. Seal on kolm punkti, miks Freeh ei sobi,” selgitas Ligi. „Üks puudutab julgeolekut, üks puudutab tema isikut ja üks puudutab tema büroo üldist praktikat. Ma ei tohi rohkem öelda, aga see on natuke ka kokkuvõte sellest, mis on ajakirjanduses ilmunud. Ma võin seda kõike kinnitada, ühtegi viga ma ajakirjanduses ei ole leidnud. Küll aga arvan, et see büroo valik raskendab koostööd USA võimudega, mis pidi olema ju see ime, mida ta peab lahendama. Samuti tahaks ma teada, kuidas on võimalik selle bürooga konfidentsiaalse info jagamine Eesti riigil ja kas vastab tõele, et justiitsministeerium on arvamusel, et seda ei saa teha.”

Seotud lood:

Küsimusele, mida on Martin Helme selles protsessis valesti teinud, vastas Ligi: “Kõike sisuliselt. Tema motiivid on ebaausad. Ta on põhiliselt seda teemat küpsetanud oma oponentide maine määrimiseks. Ta on varjanud kõike seda, mis puudutab Eesti riigi edu rahapesutõrjel.”

Ligi selgitas, et Eesti riigi regulatsioonid 2014. aastal tunnistati Euroopa Liidu kõige paremateks ning Eesti finantsinspektsioon oli selgelt aastaid ees Euroopast, võttes esimeste seas Euroopas kasutusele riskipõhise hindamise. „Danske puhul oli Eesti riik see, kes oli aastaid ees nii Taani riigist, Danske enda järelevalvest kui ka Euroopa keskmisest,” nentis Ligi. „Kui nüüd Helme räägib eesmärgist Eesti mainet selle protsessiga parandada, siis ta käitub täpselt vastupidi. Ta ei esita positiivset poolt, vaid püüab taas ja taas tõsta seda, kuidas Eestis toimus rahapesu, mille kohta pole tegelikult kohtuotsuseid. Ameerika advokaat on küll tore mees, aga Ameerika võimudega ametlikult koostööd ei tehta koostööd ja Euroopa Liidus ei tehta seda (koostööd – toim.), et muidu saab EL liiga palju võimu. Aga see on selles mõttes absurdne, rahapesu on olemuselt rahvusvaheline asi. Sa pead seda (tõkestamist – toim.) riikide vahel arendama, mitte suvaliste nurgataguste büroode kaudu, kuhu astud lihtsalt sisse oma New Yorgi visiidil.”