Jürgen Ligi: Eesti toetab ühtse pangandusjärelevalve ettepanekut põhimõtteliselt

 (40)
Jürgen Ligi: Eesti toetab ühtse pangandusjärelevalve ettepanekut põhimõtteliselt
Jürgen LigiFoto: Eva Ligi

Küprosel Nikosias 14.-15. septembrini toimunud eurogrupi ja ELi rahandusministrite mitteametlikul kohtumisel arutati piirkonna viimaseid majanduse ja rahanduse arengut ning pangandusteemasid.

„Lükkan siinkohal ümber ka meie rahvaesindajate kahtlused ja märgin, et suuremaid kohustusi, kui ESMi asutamislepingus sätestatud, Eestile ei kaasne ilma parlamente kaasamata,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi. "Ka Saksmaa kohtu otsus pole mitte näide oma huvide erilisest kaitsmisest, vaid kõigile ühesugusest lähenemisest ühistele kohustustele."

Eilsel eurogrupi kohtumisel said ministrid tavapärased ülevaated euroala ja programmiriikide olukorrast. Ministrid tõdesid, et jõupingutused kriisiriikide abistamiseks ja riikide rahanduse korrastamiseks annavad tulemusi. Järjekordne programmi ülevaade on valmimas Portugali kohta. Troika hindamismissiooni tulemusena märgiti, et Portugali reformid on olnud tulemuslikud, aasta võrra lisaaega vajatakse aga oodatust suurema majanduslanguse tõttu eelarvepuudujäägi vähendamiseks (2014.aastani). Portugali naasmist laenuturule oodatakse juba järgmisel aastal.

Eurogrupp tervitas ka Saksamaa põhiseaduskohtu otsust, mis lubab Saksamaal viivitusteta Euroopa Stabiilsusmehhanismiga (ESM) liituda. Eraldi kinnitati üle ESMi asutamislepingu artiklis 8.5 olev säte ESMi liikmete maksimaalse kohustuse kohta – ESMi liikmed tõlgendavad seda üheselt nii, et liikme maksimaalne kohustus piirdub lepingus sätestatud osaga ESMi märgitud kapitalis.

Seotud lood:

ESMi ratifitseerimise protsess on lõpusirgel, esimene ESMi juhatajate nõukogu kohtumine on kavandatud 8. oktoobrile.

Küprosel toimus täna ka esimene ministrite ja keskpangajuhtide tasemel arutelu Euroopa Komisjoni sellel nädalal esitletud pangaliidu ettepanekute, täpsemalt ELi ühtse pangandusjärelevalve mehhanismi üle. Nüüd algab ettepaneku üksikasjade analüüs, lahendusi soovitakse juba enne aasta lõppu.

„Eesti toetab ettepanekut põhimõtteliselt, kuid osutame samadele küsimustele, millele kriitikud üldiselt. Meie olukorras on eriti oluline, kuidas hakkab toimuma praktiline järelevalve, kui pangandussektor on enamjaolt mitte-euroala riikide omanduses, kel pole kohustust uue süsteemiga ühineda, samuti, kuidas hakkab tööle ELi ühine kriisihaldus, kui tegu on Euroopa mastaabis suuruselt vähemtähtsate pankadega,“ kommenteeris Jürgen Ligi.

Veel arutati fiskaalsete mõjude üle pangandusliidu loomisel ehk kuidas vähendada pangakriiside mõju riikide eelarvetele. Bruegeli instituudis valminud aruandes tõdetakse, et pangandusliit vajab seda lisaks ühisele kriisihalduse ja hoiusekindlustuse loomisele. Lisaks toodi välja ELi positsioonid varipangandusega võitlemisel, neid arutelusid jätkatakse G20 kohtumisel novembris.