Jürgen Ligi: Eesti majandus on liikunud vastuvoolu paremuse suunas

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on lõppev majandusaasta olnud hea ning Eesti majandus on liikunud vastuvoolu paremuse suunas.

Ligi möönis valitsuse pressikonverentsil antud ülevaates, et kriisi nähud on tööturul ja eelarves küll alles, keskkond on samuti endiselt kriisis ja ebakindlus suur, kuid Eesti majandus näitab sellele vaatamata kolmeprotsendilist kasvutempot.

"Euroopa Komisjon lubab Eestile kõige kiiremat majanduskasvu Euroopas, sellest tasuks siiski ka rõõmu tunda," sõnas Ligi ja lisas, et ja lõppeva aasta majanduskasv on olnud prognoosidest kiirem.

Tarbijakindlus on jälle natukene paranenud, mis annab positiivset kindlust sisemajandusele.

Kõik reitinguagentuurid on hinnanud Eesti reitingud stabiilseks, samal ajal kui mujal hinnatakse neid alla. "Meie printsiibid leiavad järjest rohkem kehtestamist ka mujal Euroopas," ütles Ligi.

Majanduskasvu puhul on Ligi sõnul tähtis see, mis toimub tööturul. "Järjest rohkem peame tunnistama, et meie tööjõu oskused ei ole ühtlased. Arvestatav osa inimesi ei leia tööd, sest tema oskused ei vasta tööturu vajadustele," rääkis rahandusminister ja viitas Eesti Panga hinnangule, mille järgi on nende inimeste osakaal ligi kümme protsenti.

Üldise hinnatõusu hirmus juhtis Ligi tähelepanu sellele, et palgad on tõusnud. Realpalk kasvab tema sõnul ilmselgelt kuuendat kvartalit järjest. Kui majandusharusid vaadata, siis oodatust tugevamini esinesid rahandusministri sõnul tööstus, põllumajandus ja teenindus.

Oodatust natukene kehvem on olnud tarbijahindade tõus, kasvu allikad olid energia ja toit. Elektri hinnatõusu kompenseerivad rahandusministri sõnul soojuse hinnatõusu pidurdumine ja kütuse oodatav odavnemine.

Kosunud ekspordi üldist pilti kõigutavad kütused ja elektroonika.

Kõrge investeerimisaktiivsus, mis on tulevase kasvu alus, sisaldab Ligi sõnul ka negatiivset külge, nimelt on jooksevkonto langenud miinusesse. Eesti puhul selles midagi erakordset pole, lisas Ligi.