Aasta algul kirjutas Delfi, et Kaja Kallase asendusliikmena Euroopa Parlamendi liikmeks saanud ning seejärel Reformierakonnast lahkunud Gräzin saatis mullu novembris Euroopa Komisjoni (EK) presidendile Junckerile kirja, milles nõudis aru EK asepresidendi sõnavõttude kohta.

Esmalt jäi Gräzinile ette, et Ansip vastas eelmise aasta oktoobri algul peaminister Jüri Ratase Strasbourgis peetud kõnele, et kui ta parasjagu ei esineks Junckeri nimel, siis "oleksin kiitusega Eesti aadressil märksa mõõdukam". Gräzini hinnangul oli see avaldus selgelt kriitiline Eesti praeguse valitsuse ja peaministri suhtes ning seda sobimatum, et Eestis on käimas valimiskampaania.

Teise etteheite tegi Gräzin Ansipi esinemise suunal novembris toimunud Rimi majanduskonverentsil, "kus ta kritiseeris raskelt praegust valitsust ja selle otsuseid".

Juncker vastas kaebustele 14. jaanuariga dateeritud kirjas. Esimest etteheidet puudutavas punktis avaldas Juncker arvamust, et Gräzin sai Ansipist valesti aru ning lisas, et tal ei olnud kellegi suhtes negatiivseid eesmärke.

Juncker lisas, et Ansip on teda teavitanud soovist sel aastal Euroopa Parlamenti kandideerida ning seda enam peab ta käitumisjuhendist kinni.

Rimi majanduskonverentsil öeldut kommenteerides sõnas Juncker, et Ansip ei esindanud seal ei Euroopa Komisjoni ega Reformierakonda, vaid avaldas isiklikke mõtteid. Ka see on komisjoni käitumisjuhendi järgi lubatud.