Jumal rakendatakse valimisvankri ette

 (373)
Kaarli kiriku tornid
ETA FOTO

Eestis võib vastu valimisi täheldada järjest suurenevat flirti religiooniga — järsku on poliitikutele ülioluliseks tõusnud usuõpetus ja leitakse raha politsei hingekarjaste jaoks.

Vastukaaluks Mart Laari ideele kirjutada EL-i põhiseadusleppesse viide kristlusele lubas valitsusjuht Andrus Ansip palgata igasse politseiprefektuuri ja arestimajja hingekarjase, kirjutab Eesti Päevaleht.

Mõne päeva pärast teatasid neli Isamaaliitu ning Res Publicasse kuuluvat riigikogu liiget eesotsas kirikuõpetaja Avo Üprusega, et praegu rikutakse Eestis väga paljude laste inimõigusi, kuna usuõpetus pole õpilastele koolides kättesaadav. Millest tuleb usulise poliitsõnumi tihe kontsentratsioon?

Kui poliitikud hakkavad kirikule silma tegema ja innukalt rääkima kristlike väärtuste kaitsmise vajadusest, kerkib alati päevakorda siiruse küsimus. Eriti valimiste eel.

Ennekõike on tundlikku teemat hoidnud kuumana peaminister Andrus Ansip. Nädal tagasi kinnitas Reformierakonna esimees eri konfessioonide kirikupeadele, et 2007. aasta eelarves on piisavalt raha politseisse kaplanite töölevõtmiseks. Ansip peatus ka talle hingelähedasel religiooniõpetuse probleemil. Ta on varem öelnud, et riigil tuleb hakata panustama usundiõpetusse, millest peab saama kooliprogrammi loomulik osa.

Reformierakonna ja kirikute nõukogu sümpaatia on vastastikune. Kirikuisad kutsusid valitsust leidma lahendusi, “kuidas hoida kõrgel inimelu tingimusteta väärtustavaid põhimõtteid” ehk pöörata kõik abordid sündideks.

Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul on igati loomulik, et valitsus teeb kirikuga koostööd. “Usundiõpetuse puhul on tegu eri religioonide õpetamisega, mille tundmine käib kultuurse inimese juurde,” sõnas Michal. Tema kinnitusel ei saa rääkida millegi pealesurumisest. Seda enam, et Eestis pole riigikirikut.

Michali sõnul on religioon asi, mida ei peaks valimisvankri ette rakendama. Laari avaldus, mis pidas kristluse puudumist PSL-is häbiväärseks, võib aga tema hinnangul olla vastupidine märk.

Isamaaliidu poliitilise sekretäri Margus Tsahkna sõnul kordas Laar vaid oma vana väidet, mille ta on käinud korduvalt välja ka tulevikukonvendis. Tsahkna sõnul on nii Isamaaliidus kui ka Res Publicas volikogu tasandil heaks kiidetud, et kristlusest saab ka üks ühineva erakonna nurgakive. Kui kedagi kahtlustada valijate püüdmises, siis selleks meheks võib tema arvates olla pigem Ansip.

Usuteema tungib peatselt ka riigikogu saali, kus õiguskantsler Allar Jõksil ja haridusminister Mailis Repsil tuleb vastata mitmele teravale küsimusele. “Leidsin, et õige oleks kaitsta ka inimõigusi, sealhulgas minu laste õigust saada minu usulistele tõekspidamistele vastavat haridust,” sõnas Tallinna Peeteli koguduse õpetaja Avo Üprus. Teoloogi ja poliitikut Üprust häirib Jõksi seisukoht, mille järgi mitmes koolis rakendatav kohustuslik religiooniõpetus on vastuolus põhiseadusega.